Seemnekrõpsud

Mine pekki kui head seemnekrõpsud ma tegin!!! Kunagi mingis pubis või söögikohas sõin taolisi ja siis juba mõtlesin et kui vaid teaks, kuidas neid tehakse...Kahjuks ise retsepti välja ei mõelnud, vaid leidsin selle suvel ühest ajakirjast. Ei mäletagi millisest, aga kui seda retsepti nägin, tuli kohe isu järele proovida.

Ja nüüdseks olen neid juba mitu korda valmistanud ja lausa topeltkoguses. Aega võtab, aga ettevalmistamine on väga lihtne. Mis veel hea - täiesti vegan ja gluteenivaba!

Vaja läheb:

200 ml maisijahu

75 ml päevalilleseemneid

50 ml linaseemneid

50 ml seesamiseemneid

50 ml kõrvitaseemneid

50 ml rapsõli

250 ml keedetud kuuma vett

soola

Mina tegin nii:

Segasin kõik kuivained omavahel kokku, lisasin õli ja kuuma vee.

Panin ahjuplaadile küpsetuspaberi ja tõstsin umbes 3 spl (kuhjaga) tainast plaadile, panin peale teise küpsetuspaberi ja silusin taigna laiali õhukeseks kihiks. Küpsetamise ajaks jääb teine küpsetuspaber peale. Paberi äärtesse panin raskused. Võib panna näites kahvlid/noad, aga kuna minu kahvli otsad ilmselt sulaksid ülesse, siis mina panin väiksemad purgid. See on vajalik, kuna siis jääb tainas küpsedes õhuke sirge plaat, vastasel juhul hakkab see nii öelda lainetama. 

Hoidsin ahjus 150℃ juures, ca 1 h (max 1 h 20 min) kuni plaat oli kenasti kuldpruun.

Küpsetatud plaat on mõnusalt kõva ja krõbe. Seemned on röstitud maitsega.
Sellest kogusest tuleb umbes 3 plaaditäit.

Välja võttes murdsin sobivad suupärased tükid.

Sobib niisama krõbistada nälja peletamiseks, kui ka serveerida näiteks  hummuse või mõne muu määrdega.

Pho

See on mu kõige lemmik-lemmikum supp maailmas. Kuna olen hirmus suur Aasia fänn, siis see supp on teadupoolest just sealt pärit. Internetist võib muidugi selle supi retsepte leida tuhandeid. Mina olen truuks jäänud just sellele, mis on pärit ühest paksust aasiatoitude  retseptiraamatust.

Supi keetmine võtab hirmus palju aega, aga võin lubada et maitse on autentne. Nüüd panen selle retsepti lõpuks ka siia kirja, sest seda raamatut mul enam ei ole, olen korduvalt sealt selle retsepti saanud ja siis jälle ära kaotanud kuhugi.

Vaja läheb:

1 sibulat

1,5 kg veise kooti

2,5 cm ingverit

1 tähtaniisi

1 loorberilehte

2 nelgi tera

1/2 tl fenkoli seemned ehk apteegi till

1 kaneelirull

3 l vett

kalakaste

1 laimi mahl

450 g riisi lintnuudlid

sool/pipar

Garneeringuks:

roheline sibul

värske koriander

idud

tšillipipar

laim

Mina tegin nii:

Lõikasin sibula pooleks ja grillisin suurel kuumusel (lõike pind üleval pool) niikaua kui see pool on klaasjas, kergelt kuldpruun.

Lõikasin liha suuremateks tükkideks ja panin koos kontidega suurde potti. Lisasin sibula ja kõik maitseained, pluss vesi. 

Lasin potitäie keema ning kuumutasin puljongit tasasel tulel 3 h.  Aeg-ajalt riisusin vahtu ja rasva. Siis tõstsin liha välja, eemaldasin kondid ja lõikasin liha väikesteks tükkideks. Kurnasin puljongi. Tõstsin liha tagasi potti ja lasin veel korraks keema. Maitsestasin kalakastme ja laimi mahlaga.


Ostsin spetsiaalselt endale 7l poti, sest kui seda suppi väiksemas keeta, siis 3 h möödudes jääb sinna järgi üks pisike kausi täis :)

Keetsin eraldi potis nuudlid.



Garneeringu hakkisin väikesteks tükkideks ja tõstsin kõik eraldi kaussidesse, et igaüks saaks tõsta endale asju nii nagu endale meeldib.

Mini- quiche

Plaan oli minna piknikule. Tahtsin korvi pista midagi maitsvat ja ikka enda tehtud. Midagi mis seisab toatemperatuuril ja ei ole vahet, kas on külm või soe toit.

Mulle endale maitsevad väga erinevad quiche´d, aga kunagi varem ei ole ma seda proovinud ise teha. Kuna minu ettekujutus oli, et võiks olla sellised ampsukad, siis otsustasingi teha mini-variandid.

Vaja läheb

põhi:
150 g võid
300g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 tl piima

sisu:
brokkoli
kirsstomatid
oliivid
feta juust

kaste:
5 muna
200g 5% kreekajogurtit
aroomisoola
vahemereürdisegi

Mina tegin nii:

Segasin jahu hulka küpsetuspulbrit ja näppisin toasooja või ja jahu omavahel taignaks ning lisasin piima. Sõtkusin taigna muffini vormi põhja nii et natuke servadest jääks ka ülespoole. Panin vormi ca 30 minutiks külmpakki. Siis eelküpsetasin põhjad ahjus u. 200 C juures, max10 min (kuni taigen muutub kudsemaks).

Väikesteks tükkideks hakitud oliivid, tomatid ja brokkoli pudistasin korvidesse ning lusikaga tõstsin feta juustu peale.

Vahustasin omavahel muna ja kreekajogurti, lisasin ürdisegu ja maitse järgi aroomisoola ning valasin seguga korvid täis.

Küpsetasin ahjus 200 C juures niikaua kui munasegu oli hüübinud, umbes 20 minutit.

Juustune porgandipirukas

See postitus on tõesti puht mu enda jaoks. Mitu korda on juhtunud nii, et küpsetan või valmistan midagi hirmus maitsvat, aga pärast enam ei mäleta, kust ma retsepti võtsin.

Nüüd panengi selle siia kirja, et järgmine kord võtta oleks.

Vaja läheb
põhi:
2,5 dl jahu
1 dl riivjuustu
100 g võid
2 sl külma vett
0,5 tl soola



täidis:
2 sibulat
4 porgandit
2 sl õli
2 küüslaugu küünt
0,5 tl soola
1 tl muskaatpähklit
1 tl sidurinimahla
3 muna
2dl piima
1 tl tüümiani
1 dl riivjuustu
seesami seemneid

Mina tegin nii:

Segasin omavahel jahu, soola, juustu ja näppisin sisse külma või. Lisasin vett ja sõtkusin ühtlaseks taignaks. Vooderdasin 27 cm läbimõõduga vormi põhja taignaga ja panin umbes 10 minutiks külmkappi. Eelküpsetasin põhja 200 kraadises ahjus u 10 minutit.

Hakkisin sibula, riivisin jämeda riiviga porgandi ning pruunistasin sibula ja porgandi õlis madalal kuumusel. Lisasin hakitud küüslaugu ning maitsestasin soola ja muskaatpähkliga. Lisasin juurde sidrunimahla ja tunde järgi seesamiseemneid. Seejärel vahustasin munad ja piima, lisasin pipra ja tüümiani. Siis tõstsin porganditäidise eelküpsetatud põhjale. Riputasin üle riivjuustuga ja valasin peale munasegu. Küpsetasin ahjus umbes 30 minutit ehk kuni pirukas oli küps.

Serveerisin seda veel koos kodujuustuga ja kõht saigi mõnusalt täis.

Taco korvikesed

Mul käisid külalised. Mõlgutasin tükk aega, mida head lauale panna ja lõpuks leidisn huvitava retsepti, mida tahtsin kohe järele proovida. Veidi kohandasin oma matse-eelistusete järgi ja valmis saidki mõnusad taco korvikesed.

Vaja läheb:

600 g hakkliha

peotäis kirsstoimateid

200 g konservmaisi

jalopenosid purgis (võib muidugi ka värske)

Taco maitseainesegu (Santa maria)

Wontoni tainast

200 g Cheddar juustu

Mina tegin nii:

Praadisin pannil hakkliha ja segasin sisse maitseainesegu. Tükeldasin tomatid ja jalopeno ning segasin koos maisiga praetud hakklihale juurde. Riivisin suure riivi avaga juustu.

Ladusin muffini vormi sisse Wontoni lehed, tõstsin lusikatäie hakklihasegu sinna sisse ja peale pudistasin riivitud juustu. Plaaditäis läks ahju 180 C juures ca 10 minutiks.

 

Wontoni lehtedest tehakse muidu hiina pelmeene. See on selline hästi õhuke tainas ja küpsetades jääb mõnusalt krõbe ja hoiab hästi vormi. Mina leidsin seda tainast Umami poest. Müüakse sügavkülmutatult ja tainas on juba valmis lehtedena pakis. Lehtede suurus peaks olema 9 x 9 cm ja kokku oli ligi 40 lehte ühes pakis.

Oh...need olid nii mõnusad ampsukad, mida tore ka näiteks sünnipäeval serveerida. Valmivad ka väga kiiresti.

Kartulivorstid

Viimane jõuluteemaline postitus ja ilmselt ka selle aasta viimane.

Minu jõululaua MUST BE - katulivorstid.  Senised 30 jõulu ei ole möödunud ükski ilma nendeta ja ülejäänud järgmised ka kindlasti mitte, sest nüüd ma tean, et oskan ka ise neid suurepäraselt valmistada. Isegi Madis ütleb, et ei tea kuidas on siiani suutnud ilma nendeta elada! Jõulud lihtsalt ei ole õiged ilma kartulivorstideta.

Traditsiooniline kartulivorst on pärit Raplamaalt. Paljude inimestega on see roog jutuks tulnud ja nii mõnigi kuuleb sellest esimest korda. Täna just guugeldasin, millised retseptid internetis üleval on ja nagu näha on need ka väga varieeruvad. Põhikoostisosad on ju samad, aga väikesed nüansid muudavad päris palju maitset. Näiteks mõned panevad sisse ka küüslauku, mõned ainult pekki, mõned tambivad kartulid praktilisel pudruks....

Oma üllatuseks leidsin kohalikust poest ka masstoodanugu kartulivorste UVIC-u tehtud, aga no need ei olnud kohe kindlasti need õiged.

Mäletan lapsepõlvest vorstide sidumist ja abistamist köögitoimkonnas nende valmisamise juures, aga alles nüüd mõni aasta tagasi kui emaga neid vorste koos tegime, siis panin lõpuks teadlikult kõik kirja- mida ja kuidas. Ja nüüd panen ka siia kirja. Kui peaks tulema kodus veeuputus või märkmik maha põleb või mis iganes juhtub, siis on mul vähemalt endal see õige retsept ka kusagilt võtta.

Sellel aastal juhtus siis nii, et pidingi elus esimest korda täitsa ise kartulivorste tegema. Ma väga kartsin, et ikka päris selliseid nagu MINU EMA teeb, ei tule. AGA need tulid perfektsed!!!!!

Vaja läheb:

ca 10 m sea soolikaid

2,2 kg kartuleid

4 väiksemat sibulat

12g majoraani ehk vorstirohi

1 tl musta pipart 

1,4 kg läbikasvanud sealiha

köömned

loorber

vürts

sool

lehter

toppimiseks pulka

tugevam niit

Mina tegin nii:

Koorisin kartulid ja toored kartulid hakkisin kuubikuteks (nagu kartulisalati jaoks ca 0,5 x 0,5 cm suurusteks). Pesin korduvalt külma vee sees läbi, et tärklis välja läheks. Liha hakkisin ka samasugusteks kuubikuteks (liiga palju pekki ei pannud. Samas veidi peab olema, siis jäävad vorstid mahlasemad). Sibulad koorisin ja lasin lõikuriga peeneks ( ja isegi see pani silmad vett jooksma).

Segasin lõpuks need kõik omavahel kokku, lisasin juurde veidi soola, peenestatud musta pipart ja majoraani.

Lehtrit meil ei olnud ja poest ei leidnud ka suurema suuga, niisiis lõikasime kahe liitrisel limonaadi pudelil ülemise osa maha ja ajas asja ilust ära. Toppimiseks kasutasime puulusika vart, see oli paraja suuruse ja kujuga. Vorstikesed tegime ca 10 cm suurused ja sidusime tugeva iirisniidiga vahepealt kokku. Toppimise juures on tähtis see, et toored vorstid peaks jätma poolpehmed, sest hiljem need paisuvad ja võivad lõhki minna.

Kui vorstide voolimine sai läbi ja vorstirõngad valmis, siis panime need kõik suurde potti keema. Keeduvette lisasime tunde järgi ülejäänud maitseained - loorberi umbes 1 pakk = 4g, vürtsi umbes 10 g, köömneid u 15 g ja veel soola. Üks sugulane õpetas hiljuti, kuidas soolasust mõõta. Esiteks keeduvesi peab olema veidi maitsekam (nagu marinaadegi tehes) ja teiseks kui käsi keeduvette kasta  ning seda vett keelega käe pealt maitsta ja see paras on, siis peaks vorstid ka paraja soolasusega olema. Keemise käigus tekib soolikate sisse gaas ja vorstid paisuvad õhku täis, siis tuleb need peenikese nõelaga lihtsalt läbi torgata, et nad puruks ei keeks. Vorstide keetmine võttis aega umbes 30 minutit ja seda tuleb teha ilma kaaneta potis.

Edasi säilivad külmutuskapis kenasti kuni aastavahetuseni.

Enne söömist siis veel ahjust lasta säriseda kuni vorstikesed on kuldpruunid!

 Kokku saime 55 vorsti, millest kolm kees lõhki.