Retro tumba

 Just selline nõukaaegne tumba on olnud vist küll  igas peres. Ka meil oli, isegi kaks tükki. Mäletan seal sees seisid ema vanad lõungajäägid. Sõbranna Ele arvas, et tahaks seda legendi endale korda teha. Kangas oli vanamoodne ja kulunud, kaane poroloon oli ammu kössi vajunud. Kuna sadulsepa praktikal olles sain viimasel päeval täpselt sellise ära korrastada, siis see ei olnd minu jaoks  võõras töö. Kulus üks õhtuke  ja Silver oli vabatahtlikult suureks abiks.

Ele ise ostis kanga ja poroloni, minu vaev oli õmblusmasin ja kompressor kaasa võtta.
Uus kangas on mõnus mereroheline ja sametine. Kaane poroloni paksus 5 cm.

 

Säästukleit

Jätkuvad pitsid ja satsid... Sai valmis uus kleit, mis on kokku pandud ühest pluusist ja ühest tuunikast. Ja ma ei valeta kui ütlen, et järgi jäi vaid üks peotäis õmblusvarusid. Kõik läks kasutusse!

Triibuline pluus oli mul olemas juba vaat et mitu aastat. Käisin sellega juba kuur all tööd tegemas, aga ühel hetkel vaatasin, et kõlbab ju tegelikult viisakamakski otstarbeks :) Halli tuunika leidsin tutikana Sõbrakast, sildidki olid veel küljes ja välja pidin käima selle eest 2 eurot. Esialgu ostsin selle plaaniga, et lihtsalt alt äärest pits lahti harutada ja kuhigi mujale monteerida. Rinnaku esiselt harutasin ka teise pitsi lahti ja see passis hästi triibulise pluusi rinna peale. Varruka otstest sain satsid seeliku alumisesse osasesse ja jääkidest rullisin roosid küljele. Isegi vöö paelad läksid uuesti kasutusse.

 

 

Tutimüts

Üks ammu-ammune projekt. Pole isegi seda mütsi mitu talve kandnud. Stiililt siuke lumelauduri tutikas. Leidsin kunagi Etzyst sellise öökulliga torukrae ja mulle hullult meeldis see muster. Kuna just seda  mustrit ei olnud saadaval, siis võtsin kätte ja suurendasin pilti ning hakkasin ükshaaval silmuseid üles märkima. 

Isadepäeva kook

Isadepäev on ammu jäänud eelmise aasta numbri sisse, aga siia maani ei ole ma veel avaldanud selle imemaitsva ja imelihtsa koogi retsepti. See on tummine ja rammus.

Põhi: 

1 pakk kakaoküpsiseid (Selga)

1 pakk 200 g võid

Sisu: 

4 muna

1 pakk 400g toorjuustu 

1 purk kondentspiima

Peale: 

20% hapukoort

suhkurt

kakaod

Põhi nagu ikka - sulatasin või ja purustasin küpsised ning segasin omavahel kokku. Vooderdasin  24 cm koogivormi põhja küpsetuspaberiga ja surusin küpsisevõisegu ühtlaselt plaadile. Sisu valmistamise ajaks tõstsin külmikusse.

Toorjuust peab olema toasoe, et ei tekiks tükke. Vaiksel segasin munad, kondentspiima ja toorjuustu omavahel kokku. Valasin segu küpsise põhja peale. Ahjus hoidsin umbes 50 minutit 150 kraadi juures.

Edasi segasin omavahel hapukoore, suhkru ja kakao. Nende kogused peab igaüks oma maiste järgi mõõtma. Valasin koogile ja panin ahju veel umbes 5 minutiks. 

Shabby-maika

Oeh, ma mingi hetk lausa hullusin sellest shabbystiilist. Vaatasin pilte, vesistasin suud ja ammutasin inspiratsiooni. Jube armas ja naiselik. Aga vahel ma ei viitsi ka naiselik olla. Tõmban hoodie selga ja tossud jalga ja kuulan Beyonced (nagu täna). Aga hei, elu olekski ju muidu üksluine.

Võtsin siis kapist vana maika, mida ma ammu kadnud ei olnud, pigem juba maha kandnud...kaltsukast ostsin mõne euro eest kaks pluusi ja õmblesin need omavahel lapitehnikas, asümmeetriliselt kokku. Naiselikkust loob kangast keeratud roosid ja pitsiribad.

Kukkur

Tahtsin teha endale väkest münditaskut, et kui välja minna ei peaks kogu rahakoti sisu kaasas kandma. Ainult olukorrast sõltuvalt vajaliku, näiteks ID kaart, pangakaart ja natuke rahakest. Pealegi on see ohutum ka, kui juhtub et rahakott ära kaob või kui pikanäpumehed peaks vajalikuks seda omistada, ei ole korraga kõik läinud. 

Ostsin Karnaluksist rauad ja leidsin mulle sobiva lõike ka. Minu arust siin on suurepärane valik. Mulle sobis kohe esimene lõige. Joonistasin selle paberile ja seejärel kandsin kangale. Sama lõike järgi tegin ka voodri. Rahakotiraual on spetsiaalsed augud, ja nii saab mugavalt koti raudade külge õmmelda.

Tegingi spetsiaalselt nii pisikese, et ainult mõned asjad sisse mahuks.

Lillevaasid

Järjekordses keraamikatunnis otustasin teha lillevaasi. Tänases postituses näitan oma tõelisi ebaõnnestumisi ja seda kuidas sitast sai teha 😀

Esimene vaas

Mul ei olnud absoluutselt nägemust, milline see vaas välja võiks näha. Ja selline see sai, üks kiretu vaas....

Teine vaas

Järgmises tunnis lootsin, et läheb paremini. Seekord oli olemas visioon, aga teostus vedas alt. Glasuurimine läks nii nässu, et kui ma seda vaasi lõpuks valmispeast nägin, olin ma täiesti šokis. Kiiruga pistsin selle kotti, et jumala eest mitte keegi teine ei näeks. Vähe jäi puudu, et see otse prügikasti ei lennanud.

Kahju on ju ära ka visata. Nii ma siis mõtlesin, et äkki saaks asja kuidagi parandada. Alguses plaanisin salvrätikutehnikas midagi peale leiutada, aga uurides ja puurides jõudsin hoopis uue ideeni.  Kasutasin munakoori, jah, päris kana muna koori mosaiiktehnika tarbeks.

Kokku kasutasin umbes kolme muna koort. Ei soovita keedetud muna koori, neid on raskem puhastada ja mingi kilejas moodustis jääb koore külge. Kasutasin toore muna koort. Pesin puhtaks ja lasin ära kuivada.

Katsin vaasi pinna PVA liimiga ( see on hea, sest see kuivab läbipaistvaks) ja lükkasin võimalikult suure tüki korraga vastu pinda ja nii ta ise murenes laiali nagu mosaiik. Kui mõnda kohta jäi liiga suur auk, kleepisin üksikud tükid vahele. 

Et jutt liiga segane ei oleks, siis siin üks näidisvideo. Ja kui uurima hakata, siis saab jumalast ägedaid asju teha muna koortest.

Mina katsin kogu vaasi koortega ja lõpuks värvisin üleni valgeks.

Mehine sall

Nii nii nii... uuel aastal sama hooga! Ikka mitu projekti korraga käsil...kui üks ei edene, edeneb teine....ja uued on ammu ootel kui vanad veel valmiski pole. Ja muidugi kodus valitseb korralik segasummasuvila!!!

Kunagi kudusin Madisele ühe torusalli. Millegipärast see talle ei meeldi ja väga harva juhtus, et ta selle endale kaela ümber tõmbas. 

Sellel sügisel esitas ta mulle tellimuse, et tahab klassikalist pikka salli. Seepeale tõttasin kohe poodi ja ostsin lõnga ning Pinterestist otsisin mustri.

Lõng on suhteliselt suvaline, kliendi nõue oli et ei torgiks.

50g  - 133m

vardad 3,5

kokku kulus 7 tokki

Sall pidi tulema nii pikk, et seda saaks härrasmehekombel kanda. Leidsin isegi pildi ja skeemi kuidas taoliselt kantud sallisõlme nimetatakse, parisian knot.