Kollane kampsun

Nagu tihti juhtub, nii ka seekord...nägin instagramis pildiseeriat, kus ühel naisel oli seljas sinepikollane kampsun ja ma ei saanud seda enda peast välja. Mu ainus mõte oli - ma tahan ka endale sellist! Ja kust sarnast ikka saada, kui tuleb ise teha. Kõigepealt läksin lõngajahile Karnaluksi. Riiulid olid maast laeni erinevaid lõngu täis. Üks ilusam kui teine. Oleks tahtnud sealt kohe igasuguseid kokku osta, aga kuna silme ees oli konkreetne kollane, siis radarid pea kohal liikusid selle ühe suunas. Otsimine ei olnudki pikk. Kuigi vahel mulle on öeldud, et seda mida mina tahan, pole veel leiutatud. Jäin otsituga rahule. Enne veel kui päris muster välja valitud sai, olid mul juba vardad käes ja algus tehtud. Küll jooksvalt tuleb :)


Minu inspiratsioon:

Lõng on pärist Karnaluksist nagu mainitud.

Lõng: Alize Angora Gold

80% acryl, 20% vill

värvi kood: 02-316120

varda suurus: 4

kokku kulus ca 2,5 tokki

Kahjuks see postitus jääb suhteliselt illustratiivseks, sest mu arvuti läks vahepeal katki ja selle sees olevad asjad kõik kaotsis. Muster on kombineeritud nuppudest, palmikutest ja sellisest mustrist:

nii varukate kui esi tüki mustrid on samad. Lihtsalt nupud on ainult ees. Varrukad on tehtud alt laienevad. Varruka laius pärast soonikut praktiliselt kahekordne. 

Selja tüki keskel on palmikud peegelpildis.

sünnipäevasokid

Kahel mu väga kallil sõbrannal oli oktoobrikuus sünnipäev. Tahtsin teha kingitust, mis tuleb otse südamest ja parim valiks selleks muidugi on midagi ise teha. Mõeldud - tehtud!

Esimesena kutsus mind oma sünnipäevale Triin. Ta on selline armas ja naiselik. Seega ka soki mustri ja värvi valisin tema peale mõeldes. Õrnad ja naiselikud. Tundus, et kingituse üle oli tal väga hea meel. Viskas nalja, et parim rasedusvastanevahend, aga siis korrigeeris ennast ja tõdes, et tulevatel külmadel sügisõhtutel hea maal kamina ees varba otsa tõmmata :)

Siis kirjutas mulle ootamatult Kerttu ja kutsus sünnipäeva õigel päeval külla kringlit sööma. Sinna minemata poleks ma kindlasti jätnud. Kuna tegu ei olnud suure peoga ja kingitusi ta ei ootanud, lihtsalt  häid sõpru külla, siis mõtlesingi, et peaks midagi sümboolset kaasa võtma. Kohe tahtsin ka talle sokke kududa. Silme ees olid soojad südametega sokid. Käisin emal külas, võtsin oma lõngavarud kaasa ja tuhnisin ema lõngajääkide kastis ning sain kokku täitsa vahvad värvid. Kuna aeg oli piiratud, siis kudusin "turboga". Üks päev sahistasin varrastega ca 12h jutti. Ma pidin need valmis saama! Vahe peal käisin kaks korda söömas ja kaks korda pissil. Lõpuks täiskäik oli puhtalt ainult tahtejõu toel sees. Aga valmis ma need sain. Ja sünnipäevalaps oli rõõmus nende üle :)

südamete (murdja)kampsun

Eelmise aasta lõpus kui otsustasin, et tahan ette võtta ühe suurema kudumisprojekt, sattusin Pinterestis sellise kampsuni otsa.

Armusin sellesse hetkega. Ja isegi värv oli mulle nii meelt mööda. Mõeldud, tehtud. Kuna tegemist oli veebipoes müüdava kampsuniga, siis mustri leiutasin loomulikult ise. Ja no seda ma küll ei mäletanud enam kuidas nuppe kududa. Või kas ma üldse varem olen neid teinud.

Aga oo kõikvõimas internet tuli jälle appi. Leidsin lausa korraliku õppevideo youtubest ja veel eesti keelse! Õpetus siin - nupu kudumine

Leidsin imearmsa pehme ja väga sooja lõnga poest Liann Lõngad,  Gründl Shetland 05 helehall. Poleks arvanud, et nuppude kudumine nii kohutavalt palju aega võtab. Seepärast venis kampsuni valmimine kuude pikkuseks. Vahepeal tuli ju ikka harutada ka ja no isu kadus ka mõneks ajaks ära :)

Kokku kulus mul 6 tokki, ei oot...ühe toki pidin vist juurde ostma ikka.

Eest lahti käiv kampsun raglaan lõikega. Tegin ette mõlemale paanile ühe rea südameid. Varukatele keskele ka ühe rea südameid. Seljale tuli 4,5 rida südameid, 4 tükki reas + 3 tükki reas.

Ette õmblesin ikkagi trukid ka, siis on hea kinni panni, kokku 8 hõbedast trukki, 15 mm.

Kudusin südameid nii: nupud alati paremal pool, 1 rida nupp, 2 rida tagasi pahempidi, 3 rida lihtsalt parempidi, 4 rida tavaline pahempidi tagasi, 5 rida jälle nupurida jne...ehk siis iga nupu rea vahel nö 3 rida puhtalt. Ühe südame jaoks tuleb luua kokku 17 silmust ja kulub 25 rida.

Kahe südame otsmiste nuppude vahele jäi 5 silma, ülesse 6 rida edasi +tagasi/parem+pahempidi.

Kõrvad sooja

Njah, ei tea mis sellel Ilmataadil küll mõttes on?! See soojus ei taha kohe kuidagi tulla... hommikul ärgates oli jälle lumi maas...

Seega asjakohane postitus, sest ilma mütsita on hetkel küll võimatu õues käia.

Sellist mütsilotut olen ma juba tegelikult tervelt neli tükki kudunud. Alguses tegin endale, siis tahtis sõber Tomas ka sellist ja siis tahtis isegi Madis ja lõpuks ma avastasin, et olin oma esimese mütsi ära kaotanud ja pidin endale uue kuduma.

Seda mütsi on väga lihtne teha. 

Alguses hakkasin kuduma nagu salli. Selle mütsi puhul on soonik tehtud 4 + 4 rütmiga, kokku 18 triipu. Lõpuks kui ümber pea kokku ulatub ühendasin omavahel alguse ja lõpu ning otsa krookisin ja õmblesin kokku.

Madis sai musta värvi, Tomas sai sellise halli nagu Madise sall on ja mina sain vanadest jääkidest roosa.

Uuesti on moodi tulnud peapaelad. Tegin kiire nobedate näppude vooru ja nii sain ka endale ühe. Et peapael oleks enam kui aksessuaar, siis õmblesin sisemisele poolele fliisimoodi kanga külge, et tuul läbi ei vihiseks.

Üldiselt tegin asja väga lihtsaks - kudusin koguaeg ainult parempidi, seega tekkis hästi tihe soonik, ühekordsena 1+1+1...

Keskele jõudes moodustasin peapaelast justkui ühe laia palmiku, ehk siis terve paela jagasin kaheks osaks ja tõstsin teineteisest üle. Alguses on ebamugav kududa küll, kuid mida rida edasi, seda selgemaks pilt saab :)

Kasutasin keskmise jämedusega lõnga. Laius 30 cm, kokku 30 silmust. Ümbermõõt ca 50 cm. Soovitan teha pigem väiksema kui oma pea ümbermõõt, sest lõng ju venib.

Nüüd on sellega hea näiteks õues jooksmas käia, kui paksu tutimütsi päris panna ei taha.

Tutimüts

Üks ammu-ammune projekt. Pole isegi seda mütsi mitu talve kandnud. Stiililt siuke lumelauduri tutikas. Leidsin kunagi Etzyst sellise öökulliga torukrae ja mulle hullult meeldis see muster. Kuna just seda  mustrit ei olnud saadaval, siis võtsin kätte ja suurendasin pilti ning hakkasin ükshaaval silmuseid üles märkima. 

Mehine sall

Nii nii nii... uuel aastal sama hooga! Ikka mitu projekti korraga käsil...kui üks ei edene, edeneb teine....ja uued on ammu ootel kui vanad veel valmiski pole. Ja muidugi kodus valitseb korralik segasummasuvila!!!

Kunagi kudusin Madisele ühe torusalli. Millegipärast see talle ei meeldi ja väga harva juhtus, et ta selle endale kaela ümber tõmbas. 

Sellel sügisel esitas ta mulle tellimuse, et tahab klassikalist pikka salli. Seepeale tõttasin kohe poodi ja ostsin lõnga ning Pinterestist otsisin mustri.

Lõng on suhteliselt suvaline, kliendi nõue oli et ei torgiks.

50g  - 133m

vardad 3,5

kokku kulus 7 tokki

Sall pidi tulema nii pikk, et seda saaks härrasmehekombel kanda. Leidsin isegi pildi ja skeemi kuidas taoliselt kantud sallisõlme nimetatakse, parisian knot.

Värvilised põlvikud

Mäletan kui väike olin, siis mu emal olid hästi toredad värvilised kootud põlvikud. Olen emasse, mu varbad külmetavad peaaegu alati. Toas ei pea üldse külm olema, nagu praegugi, istun diivanil lühikesed riided seljas, aga jala on külmad. Villaste sokkidega varustab meid igal jõulul vanaema, aga mul tuli mõte, et teeks hoopis ühed värvilised põlvikud. 

Kasutasin ära erinevaid lõngajääke, niiet ainuke ressurss mis nende tegemisele kulus oli aeg.

Leidsin internetist päris laheda online-programmi, kus saab kirja panna nii kudumis- kui ka heegeldamismustreid. Pean veel veidi kätt harjutama, sest heegeldamise kirja panemine tundus hirmus nikerdamine. Aga nende põlvikute mustritega sain küll kiirelt hakkama.

Kätt saab mustrite kirja panemisega harjutada siin.

Mustrid ülevalt ala 

kootud kampsun

Ehin ennast taas võõraste sulgedega. Või noh, kampsun on ju minu... mitte üldsegi võõras :) Ja inimene kes mulle selle tegi, on kõike muud kui võõras!!!

Mu ema kudus mu õele ühe ilusa pika halli värvi kampsuni. Selleks hetkeks oli mul endalgi just mõte, et tahaks sellist mõnusat sossut kampsikut, mida jahedal suveõhtul ja külmal sügishakul jope asemel soojenduseks üle saaks panna. Kuna ma ise nii suurt projekti jälle ei viitsinud ette võtta, siis algul mõtlesin, et kogun raha ja osta Donna Nordiku mõne iluduse. Nähes, et mu ema on võimeline suhteliselt kergekäeliselt ühe sellise valmis tegema, siis mis oleks parem kui oma ema tehtud kampsun. Tema oli kohe lahkelt nõus. Ostsin lõnga ( Tallinna Kaubamaja lõngapoest, vist oli Liann Lõngad). Kampsuni mustri disainisin ise, koosneb erinevatest palmikutest. Hõlmadel on ümberringi soonik kootud...alumine äär jäi veidi kiskuma ülespoole, seda ei osanudki kuidagi lahendada, aga mind see ei häiri ka...Olemas on ka vöö.