Ehtekaktus ja toosike

Ühe savitunni lõpus valmistasin ülejääkidest kiirelt pisikese kaktusepuu ehete hoidmiseks. 
Õhtuti enne magama minekut, korjan kõrvarõngad ja muud vidinad küljest ja nii nad mul laiskusest dušširuumi mõneks päevaks vedelema jäävadki. Aga et neil natuke ilusam vedeleda oleks, valmistasingi aluse kuhu neid jätta. 

Puuke ise üsna pisike, kuid täidab oma eesmärki. Kaktuse kõrgus ca 10 cm, taldriku diameeter 11cm.

Teine kiire lõpuspurdijäägiprojekt oli toosike.
Valmistatud näputehnikas. Ehk siis algueses on käes savist pall, lükkad sinna sõrme sisse (kuni keskele umbes) ja edasi mudid sellest meditatiivselt kausi või mida iganes. Tegin kausikesele kaane ka peale ja kokku saingi toosi. Kodus mõtlesin, et mis ma selles küll hoidma hakkan. See on ka üsna pisike, kõrgus koos kaanega 9 cm ja diameeter ca 10 cm.  Lõpuks jõudsin otsusele ja  valasin suhkrut täis. Suhkrut kasutan kodus üsna vähe, isegi tee sisse panen enamasti mett, seega piisabki sellisest pisikesest suhkrutoosist. Aga võibolla otsustan ühel päeval ikkagi päris suhkrutoosi teha. Nagu ma varemgi olen öelnud, siis mulle meeldib teha asju nii, et ma tean, kellele ja mille jaoks seda meisterdan, siis tuleb nagu paremini välja...

Nahkdetailidega käekott

Töö juures tuli ühe kolleegiga sügisel jutuks Kopli ametikooli koolitused. Tema olevat seal maalimise kursustel käinud. Võtsin kodulehe lahti ja hakkasin uurima, mida põnevat nad seal veel pakuvad. Silma jäi koolitus teemal nahkdetailidega käekoti valmistamine. Kursus sai kokku kevadeks ja valmiski täiesti oma kätega tehtud kotike.

Ausalt öeldes ei olnud mul kodutööd eriti enne tehtud, seega hakkasin alles koha peal mõtlema millist kotti meisterdada. Kangaste valik oli üsna nigel ja näidiskott ka eriti ei inspireerinud. Küll aga meeldis mulle väga, et saime erinevaid asju proovida ja palju nippe ja tehnikaid uurida. Nahatöö tegelikult pakkus mulle ammu huvi, paar aastat tagasi mõlgutasin isegi mõtteid seda sinna õppima minna.

Kotid said lõpuks vahvad ja igal ühel väga omanäolised. Minu oma tuli üsna tagasihoidlik, kuid tahtsin sellist millega julgeks pärast ringi ka käia.

Sangad, põhi ja tasku on nahast. Kotil on vooder ja sain proovida neetimist, magnetkinnituse paigaldamist ja õmmelda tööstusliku õmblusmasinaga.

Lisaks näidati ööside paigaldamist, trukkide paigaldamist, naha õhendamist, käsiõmbluste tegemist ja palju muudki.

Rihmad tegin nii pikad, et saaksin koti üle õla visata. Koti põhja tegin ruumilise. Alguses õmblesin kaks külge omavahel 3 servast kokku. Seejärel murdsin põhja ja külje nii kokku, et õmblus jääks kohakuti keskele. Siis õmblesin nurgst üle ja lõikasin  tekkinud "kõrvakese" maha. Ümber pöörates jäigi 3D.

Tutimüts

Üks ammu-ammune projekt. Pole isegi seda mütsi mitu talve kandnud. Stiililt siuke lumelauduri tutikas. Leidsin kunagi Etzyst sellise öökulliga torukrae ja mulle hullult meeldis see muster. Kuna just seda  mustrit ei olnud saadaval, siis võtsin kätte ja suurendasin pilti ning hakkasin ükshaaval silmuseid üles märkima.