Teksatagi uuendus

Täpselt aasta tagasi tegin postituse oma tuunitud teksatagist. Miski jäi mulle sellest ajast kripeldama...see tuli kuidagi liiga...kloun...mingi sigrimigri ja millegi pärast see siiski väga ei sümpatiseerinud ja ma kandsin seda suhteliselt harva.

esimene verisoon on siin.

Nüüd siis suve paiku meisterdasin väheke teise versiooni sellest. Esiteks võtsin ära kõik oranzid narmad, siis kraele õmblesin pärlid külge, seljale õmblesin pildi ja tikkisin palju pärleid juurde.

See kõik tundub üsna väikene muudatus, aga see pärlite ükshaaval külge õmblemine on ikka üsna aeganõudev tegevus.

Kunagi tellisin endale Hiinast Frida Kahlo pildi T- särgi. 

Nüüd olen aru saanud, et ma ei ole väga T-särgi inimene ja mõtlesin, et selle asemel et seda 2 korda aastas kanda võin Fridaga hoopis midagi muud peale hakata. Lõikasin ta särgi pealt välja ja kaunistasin pärlite ja helmestega.

Tumbad

Internetis ringi kolades sattusin jälle ühe tegemise otsa, mis mulle koheselt huvi pakkuma hakkas. Marokkostiilis istumisalused,  ehk tumbad või kott-toolid või... heal lapsel mitu nime...

Kuna mu pisikeses korteris on ainult üks diivan, siis otsustasingi  mõned lisa istumiskohad juurde teha.

Asjade valmistamise suhtes tahan olla ühest küljest säästlik, samas teisest küljes ökonoomne ja ka rahalises mõttes kokkuhoidlik. Seega alati esimese asjana mõtlen sellele, kuidas saada soodsamalt. Leidsingi lõpuks kaltsukast ühe kasutatud helesinise kardina - hea tugev riie, aga kuna seda päris kahe tumba jagu ei olnud, siis ostsin põhja materjaliks tugeva neutraalses toonis velvetkanga.

Põhimõtteline idee pärineb siit.

Suuruse mõtlesin ja arvutasin ise välja. Tulemuseks sain ikkagi üsna pirakad tumbad, suuremad kui ma ette kujutasin. Kasutasin küll oma naiselikku loogikat ja matemaatikat ja tehnilist taipu 😊

Joonistasin esmalt šabloonid paberile ja siis kandsin kangale. Tumba koosneb neljast erinevast detailist. 

1. Tumba pealmine osa. 12 tk viisnurkseid detaile:

2. ja nende keskel üks väike ring. Läbimõõduga 15 cm.

3. Külje detaild, samuti 12 tk.

Alguses õmblesin pealmised tükid omavahel kokku. Siis külje tükid sinna külge ja seejärel külje tükid omavahel kokku. Lõpuks õmblesin põhja alla, mille jätsin 15- 20 cm lõpust kokku õmblemata. Sealt august valasin graanulid sisse ja lõpetasin käsitsi õmmeldes.

Tükk aega juurdlesin selle üle, mida ikkagi tumbade täiteks panna. Alguses olin veendunud, et tahan panna näiteks purustatud porolooni või midagi sellist. Esialgu vältisin graanuli ideed. Kartsin, et sellega jääb tumba liiga töss. Eeliseks jällegi see, et graanulid on väga kerged. Aga ei leidnud kus müüakse purustatud porolooni ning samas leidsin normaalse hinna eest graanuleid. Nii jäigi ja ju pidigi nii olema. Mina tellisin graanulid siit.

Kõik graanulid kulusid ära ja oleks võib-olla tahtnud paar peotäit juurdegi panna. Aga ei hakanud selles pärast suurt kotti juurde ostma. Võin öelda, et jäin rahule ikkagi.

Seekord mõltesin ka, et arvutan kokku, kui palju minu projekt maksma läks:

Sinine kardin 5 euri

helepruun velvet kangas 2 euri

tugev niit 80 senti

teksanõel 2.30 euri 5 tk

vahtpolüstüreen graanulid 180 L 13.70 euri 

Kokku kaks tumbat: 23. 80 euri

Teksatagi

....ja suvest ongi saanud sügis. Olen rohkem tegelenud parandustega ja parajaks tegemistega, seega uusi asju minu käte vahelt on vähe valminud....

siiski....

Üsna kaua on mul mõtetes olund üks tuunitud retro teksatagi, aga kuna teksatagi on viimasel ajal väga moodi läinud, siis kaltsukatest ei ole üldse neid leida olnud. Tavariidepoest ma ometi seda 30 euri eest ostma ei hakka. Nii on see, ma usun et lausa aasta ainult mõte olnud....kui ühel päeval, kui külastasin juhuslikult Tartu mnt USA Today poodi ja kõik asjad maksid 1 euro, see tagi just nagu ootas mind seal! 

Ausalt öeldes sai tagi tuunitud juba kevade lõpus ja kandisin seda lausa terve suve.

Inspiratsiooni sain ikka Pinterestist.

ENNE 

Ostsin kangapoest pom-pome, satse, kaalukangast. Ette tikkisin helmestega kujundeid ja rinda riputasin asju, mis karbist leida oli.

Kaktus

Tookord kui käisin Kopli ametikoolis kotti tegemas, valmis tegelikult veel nii mõndagi. Esiteks sain ühele kotile, mille rihm oli mul just mõned päevad tagasi keset pidu katki läinud, uue teha. See pole midagi erilist ega esitlusväärset, aga endal on hea meel, et kott on uuesti kasutuskõlblik. See näeb välja täiesti tavaline, peenike ca 1 cm laiune must rihm. Seepärast sellel pikemalt ei peatu.

Aga! Valmis veel üks nahast kaktus. Seda tegid nahatööeriala õpilased ka ise ühes tunnis. Kuna mul jäi aega ja energiat üle, avanes mul võimalus kätt proovida. Tegelikult on see mõeldud nõelapadjana, aga minu arust on see nii nunnu, et seisab riiulis lihtsalt dekoratsioonina.

Õpetuse sain ka kaasa:

Et kaktus oleks natuke huvitavam, pöörasime mõned tükid tagurpidi. Kasutatud on rohelist lambanahka, see on nii nii pehme ja õmblused on tehtud käsitsi, niiet kodus jäi see mul lõpetada ja tavaline õmblusnõel tuli ka sellest nahast kenasti läbi. 

Savist alustassi sain Prismast.

Nahkdetailidega käekott

Töö juures tuli ühe kolleegiga sügisel jutuks Kopli ametikooli koolitused. Tema olevat seal maalimise kursustel käinud. Võtsin kodulehe lahti ja hakkasin uurima, mida põnevat nad seal veel pakuvad. Silma jäi koolitus teemal nahkdetailidega käekoti valmistamine. Kursus sai kokku kevadeks ja valmiski täiesti oma kätega tehtud kotike.

Ausalt öeldes ei olnud mul kodutööd eriti enne tehtud, seega hakkasin alles koha peal mõtlema millist kotti meisterdada. Kangaste valik oli üsna nigel ja näidiskott ka eriti ei inspireerinud. Küll aga meeldis mulle väga, et saime erinevaid asju proovida ja palju nippe ja tehnikaid uurida. Nahatöö tegelikult pakkus mulle ammu huvi, paar aastat tagasi mõlgutasin isegi mõtteid seda sinna õppima minna.

Kotid said lõpuks vahvad ja igal ühel väga omanäolised. Minu oma tuli üsna tagasihoidlik, kuid tahtsin sellist millega julgeks pärast ringi ka käia.

Sangad, põhi ja tasku on nahast. Kotil on vooder ja sain proovida neetimist, magnetkinnituse paigaldamist ja õmmelda tööstusliku õmblusmasinaga.

Lisaks näidati ööside paigaldamist, trukkide paigaldamist, naha õhendamist, käsiõmbluste tegemist ja palju muudki.

Rihmad tegin nii pikad, et saaksin koti üle õla visata. Koti põhja tegin ruumilise. Alguses õmblesin kaks külge omavahel 3 servast kokku. Seejärel murdsin põhja ja külje nii kokku, et õmblus jääks kohakuti keskele. Siis õmblesin nurgst üle ja lõikasin  tekkinud "kõrvakese" maha. Ümber pöörates jäigi 3D.

Korrektuurid

Tunnistan, olen sari-internetist-tellija. Kui ma Aliexpressi lehte lahti ei tee, siis on kõik korras. Aga kui hakkan lappama, siis üks asi viib teiseni ja endalegi arusaamatul põhjusel on järsku ostukorvis asju, mida mul kohe KINDLASTI vaja läheb. Ausalt , "vastu pükse" ei ole ma ammu saanud. Suurused vastavad mõõdutabelitele, aga ma lihtsalt ise ei julge Hiinast M suuruses asju osta.

Alljärgnevast seelikust ja kleidist ei saanud ma kuidagi üle ega ümber. Pidin tellima. Selga pannes siiski tulid väikesed "agad". Siiski andis olukorda päästa ja agad said lahendatud.

Seelik

Mõõdud kõik klappisid ja puha. Modelli seljas imearmas. Selga läks mulle ka, selles pole küsimus. "Aga" oli selles, et see oli mulle ikka liiga mini. Jaajaa, mul on pikad jalad jne....käisin isegi ühel sünnipäeval sellega, aga nii ebamugav koguaeg seda alla poole sikutada. Iseenesest mustade läbipaistmatute sukkadega justkui ei riivagi silma.

Ei raatsinud seelikust loobuda. Mõtlesin niipidi ja naapidi. Lõpuks otsustasin, et õmblen külgedele siilud vahele. See teeb seeliku laiemaks ja see vajub rohkem puusade peale ning visuaalselt justkui pikemaks. Alt äärest lasin õmblust veidi järgi ja sain tegelikult ka pikkusele ca 2 cm juurde.

Sattusin Humanasse 50 sendi päeval ja leidsin sealt kunstnahast kleid, millelt kangast võtsin.

Lõppkokkuvõttes suhteliselt tüütu tegemine. See õmbluste harutamine. Vooder tuli ju ka ümber ehitada. Samuti ka luku ümberõmblemine, ja nii et see ikka ilus ka oleks :) 

Aga sain seeliku vähemalt kantavaks!

Kleit

Ka liiga avar dekoltee pole minu jaoks.  Kiire lahendus sellele oli tükike pitsi. Võiks ju kleidi all kanda lihtsalt mingit topi, aga kuna see on selline hästi õhuke ja hõljuv kleit, siis ei tahaks suvel veel mingit topi all kanda, selle asemel las tuul vuhiseb mõnusalt läbi.

Taastoodangukleit

Veel üks kleit, mis on kokku pandud kaltsukasaadustest. Selle kleidi valmimiseks kulus kaks sviitrit, üks laste mummuline kampsun ja üks sall.

Mummud ja triibud on mu alatised lemmikud olnud. Kui nägin seda pisikest mummulist kampsunit, siis ostsin selle ilma mõtlemata. Küll kuskil ikka ära kasutan. Sama lugu oli mustrilise õhukese salliga. Lõpuks kogunes musta värvi asju piisavalt, et sai kõigist kokku järjekordse kleidi õmmelda. Seekord soojemat sorti.

Shabby tuunika

Ühel õhtul tegin nii kiire õmblustöö, et ei jõudnuki "enne" pilti teha. Kui olin juba käärid pluusi sisse löönud, tuli meelde et oleks võinud.

Asümmeetriline tuunika on kahest pluusist kokku õmmeldud, mis olid kappi seisma jäänud ja nii leidsidki endale uuesti kasutust.