Ehin ennast taas võõraste sulgedega. Või noh, kampsun on ju minu... mitte üldsegi võõras :) Ja inimene kes mulle selle tegi, on kõike muud kui võõras!!!
Mu ema kudus mu õele ühe ilusa pika halli värvi kampsuni. Selleks hetkeks oli mul endalgi just mõte, et tahaks sellist mõnusat sossut kampsikut, mida jahedal suveõhtul ja külmal sügishakul jope asemel soojenduseks üle saaks panna. Kuna ma ise nii suurt projekti jälle ei viitsinud ette võtta, siis algul mõtlesin, et kogun raha ja osta Donna Nordiku mõne iluduse. Nähes, et mu ema on võimeline suhteliselt kergekäeliselt ühe sellise valmis tegema, siis mis oleks parem kui oma ema tehtud kampsun. Tema oli kohe lahkelt nõus. Ostsin lõnga ( Tallinna Kaubamaja lõngapoest, vist oli Liann Lõngad). Kampsuni mustri disainisin ise, koosneb erinevatest palmikutest. Hõlmadel on ümberringi soonik kootud...alumine äär jäi veidi kiskuma ülespoole, seda ei osanudki kuidagi lahendada, aga mind see ei häiri ka...Olemas on ka vöö.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar