Just selline nõukaaegne tumba on olnud vist küll igas peres. Ka meil oli, isegi kaks tükki. Mäletan seal sees seisid ema vanad lõungajäägid. Sõbranna Ele arvas, et tahaks seda legendi endale korda teha. Kangas oli vanamoodne ja kulunud, kaane poroloon oli ammu kössi vajunud. Kuna sadulsepa praktikal olles sain viimasel päeval täpselt sellise ära korrastada, siis see ei olnd minu jaoks võõras töö. Kulus üks õhtuke ja Silver oli vabatahtlikult suureks abiks.
Ele ise ostis kanga ja poroloni, minu vaev oli õmblusmasin ja kompressor kaasa võtta.Uus kangas on mõnus mereroheline ja sametine. Kaane poroloni paksus 5 cm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar