Viimane savi

Mu hing nuttis, kui mu juhendaja ütles, et mai kuuga sai KÕIK. Isiklikel põhjustel lõpetas ta tegevuse oma praeguses salongis. Jah, keegi uus tädi võtab tema ameti üle, aga suurelt oli ka Liivika põhjus, miks ma just seal käisin.

Minu viimased kolm saviplönni.

Emadepäevakinigitus Tiinale aka kalahullule.

Sama vormi järgi, mu lemmmikvormiga, tegin ka lõpuks endale vaagna.

Kipsvormiga lapitehnikas kauss.

Kitarrivõim

Sõber Silveril oli idee teha korda oma vana ja kulunud kitarrivõim, aga ta ei kujutanud ettegi, et see ei ole kiire nokitsemine ja tunnike tööd. Selle korda tegemiseks kulus meil kolme peale terve pühapäeva pärstlõuna. Ja sinna sisse ei ole arvestatud eeltöö aeg - võtta lahti erinevad jupid, eemaldada vana kate jne.

Algustööd tegi Silver juba ise ära. Seega ei ole mul päris esimest pilti, milline see kitarrivõim enne välja nägi.

 Leidsin internetist pildi ühelt bändi keikkailt. ( võim on paremal ääres, tooli peal)

Enne miniuni jõudmist olid kõik vidinad juba küljest võetud, vana kate maha saadud ja kogu kast oli väljast värvitud üle valge värviga.

Õnneks ei pidanud ma selle nikerdamisega üksi punnitama. Silver ja Madis olid suured abilised, pean tunnistama, et keerulised lõiked tegid nemad hoopis ise. Mina olen teoorais üsna tugev, aga teravat nuga kätte võttes lõin põnnama.

Võim sai kaetud valge kunstnahaga. Esimese asjana võtsingi kasti mõõdud, õmblesin naha ühest servast kokku ja tõmbasime tihedalt peale nagu toru. Ja siis hakkas täppistöö, nurkade ja kallete liimimine ja lõikamine. Kaks väikest apsu tuli ka sisse, aga see kes ei näe, ei tea vaadata :)

Mõned pildid keerulistest kohtadest. Otsustasime lõikamise ja kleepimise kasuks, sest voltimisega oleks jäänud nurgad liiga paksult ja visuaalselt mitte nii kenad.

6 nurka olid varasemalt kaetud metallist kaitsetega, nendega oli veidi lihtsam.  Siinkohal mainin, et metallist detalid, mis enne olid hõbedased, on lastud musta pulbervärviga üle värvida.

Kellahoidja

Meisterdasin hiljuti käepärastest materjalidest väikese aksessuaaride hoidja, mõledud just käekellade ja käevõrude jaoks. Mulle käis närvidele, kuidas kellad ja võrud mul alati suvaliselt kusagil hunnikus vedelesid.

Selle tarbeks ostsin kaltsukast ühe euro eest ühe kuldse metallist küünlajala ja  lisaks kasutasin papitoru, mis on pärit köögipaberi rulli keskelt. Vaja läks veel veidi kangast ja pitsi.

Papirulli sisse panin oma korda ajaleherulli, et see liiga kerge ei oleks ja hoiaks paremini tasakaalu. Beezist kangast ja pitsist õmblesin papirulli ümber toru, keskelt jätsin väikese vahe sisse, et saaksin küünlajala otsa sisse pista. Augu servadest õmblesin veel käsitsi uuesti veidi kitsamaks, et kangas kindlalt küünlajalga kinni hoiaks.

Otstest krookisin kanga tihedalt kokku ja peitsin otsad sissepoole.

 

Piimakannud

Minu esimene piimakann läks mõnda aega tagasi katki. Lihtsalt käis väike kolks vastu kraanikaussi ja sang jäi pihku. Mul oli hirmus kahju, sest ilma sellise kannuta ma küll enam edasi elada ei oska. Nii ma pidingi savist endale uue kannu voolima ja ka ema avaldas ükskord soovi, et oleks sellist tarvis. Mitu nädalat järjest oli mul siis käsil kannuprojekt. Kasutasin mõlema kannu puhul liimiga täpitamise tehnikat. Meil oli olemas spetsiaaline pumba moodi (nagu vanasti lastel ninast tatti imeti) balloon, kuhu sisse käib saviliim ja seda niiöelda tilk haaval törtsutada saab.

Ise jäin oma mõlema kannuga hiiglama rahule. Emme saab kannu tagantjärgi emadepäeva kingituseks.

ema kann

'

Õlleküpsised

Õlleküpsised on pärit minu lapsepõlvemälestustest. Ema küpsetas neid tihti erilisteks puhkudeks poole ööni. Nüüd taasaavastasin need magusad küpsised enda jaoks ja valmistasin oma uutele kolleegidele esimeseks tööpäevaks uues kohas. 

minu ema aegumatu retsept: 

2 klaasi õlut

400 g margariini

4 klaasi nisujahu

peale raputamiseks suhkrut

Kuna kogu maailm on valge jahu vastu, siis ma kohandasin veidi retsepti ja ütleks et uue järgi ei ole küpsised teps mitte halvemad. Esimesel tööpäeval sain kohe kiita :)

Minu retsept: 

2 klaasi õlut (tavaline laager)

400 g margariini

2 klaasi nisujahu

2 klaasi tatrajahu

peale raputamiseks kaneeli ja rafineerimata roosuhkrut

Edasi tegin nii:

Sulatasin margariini ja segasin kokku jahu ja õllega. Taigen peaks olema üsna kuiv, et see taignarulli külge kinni ei jääks ja saaks mõnusasti rullida. Niiet vajadusel võib jahu ikka juurde lisada. Jagasin taigna pätsikesteks ja rullisin otse ahjuplaadile (alla panin küpsetuspaberi, et küpsised panni küljest paremini lahti tuleks). Raputasin peale tunde järgi kaneeli ja suhkrut. Seejärel lõikasin noaga taigna kohe ruudukesteks. Küpsised läksid ahju 200 C juures ja ca 15 -20 minutiks.

Oscarid

Sellest projektist on tegelikult umbes-täpselt aasta möödas. Nüüd  avastasin need tehtud pildid oma telefonist. Eelmisel kevadel, kui Madis oma suurt juubelt tähistas, otsustas ta korraldada stiilipeo teemal Staaride paraad. Nüüd tuli mul meelde, et selle tarbeks meisterdasin kaks trofeed.

Mõtlesime, et sellel peol sünnipäevalaps valib välja kaks külalist  -üks mees ja teine naine, kes ilmselgelt on oma välja nägemisega kõige rohkem vaeva näinud. Naerda sai küll kõvasti, igaüks oli kodus natukenegi ajusid ragistanud ja midagi vahvat leiutanud. 

Auhinnaks olid muidugi kuldsed Oscarid :)

Oskarid valmisid nii:

Küla pealt kerjasin kõigile vana tuntud Barbie ja Keni. Koorisin nukkudelt riided seljast ja värvisin ehituspoest ostetud kuldse sprayga üle. Kuuri alt leidsin kaks puuklotsi ja fikseerisin kruvidega nukud. Lõpuks joonistasin klotsidele põletiga  kirja mäletuseks.

Ja Oscarid läksid Amy Winehousele ja Edgar Savisaarele!

Vaagnad

Vaagen Merylile ja Mikule soolaleivakingituseks. See on jätkuvalt mu lemmikvorm. Seda olen kasutanud juba päris mitu korda, aga siiamaani olen need valminud vaagnad kõik ära kinkinud...nii ka seekord. Ühel ilusal päeval teen kindalsti ka endale. Mulle meeldib, et see läheb veidi sügavamaks kui tavaline taldrik, aga samas ei ole ka päris kauss. 

Selle taldriku pidi vanaema saama endale sünnipäevaks...jah pidid, aga ahjuga olid väikesed viperused ja vaagen ei saanud õigeks ajaks valmis. Võtsin siis kapist ühe teise täpselt sama vormiga tehtud.

Minu uus tordivaagen. Olen sellega ise väga rahul, tuli täpselt selline nagu ma ette kujutanud olin.

Taastoodangukleit

Veel üks kleit, mis on kokku pandud kaltsukasaadustest. Selle kleidi valmimiseks kulus kaks sviitrit, üks laste mummuline kampsun ja üks sall.

Mummud ja triibud on mu alatised lemmikud olnud. Kui nägin seda pisikest mummulist kampsunit, siis ostsin selle ilma mõtlemata. Küll kuskil ikka ära kasutan. Sama lugu oli mustrilise õhukese salliga. Lõpuks kogunes musta värvi asju piisavalt, et sai kõigist kokku järjekordse kleidi õmmelda. Seekord soojemat sorti.

Kõrvad sooja

Njah, ei tea mis sellel Ilmataadil küll mõttes on?! See soojus ei taha kohe kuidagi tulla... hommikul ärgates oli jälle lumi maas...

Seega asjakohane postitus, sest ilma mütsita on hetkel küll võimatu õues käia.

Sellist mütsilotut olen ma juba tegelikult tervelt neli tükki kudunud. Alguses tegin endale, siis tahtis sõber Tomas ka sellist ja siis tahtis isegi Madis ja lõpuks ma avastasin, et olin oma esimese mütsi ära kaotanud ja pidin endale uue kuduma.

Seda mütsi on väga lihtne teha. 

Alguses hakkasin kuduma nagu salli. Selle mütsi puhul on soonik tehtud 4 + 4 rütmiga, kokku 18 triipu. Lõpuks kui ümber pea kokku ulatub ühendasin omavahel alguse ja lõpu ning otsa krookisin ja õmblesin kokku.

Madis sai musta värvi, Tomas sai sellise halli nagu Madise sall on ja mina sain vanadest jääkidest roosa.

Uuesti on moodi tulnud peapaelad. Tegin kiire nobedate näppude vooru ja nii sain ka endale ühe. Et peapael oleks enam kui aksessuaar, siis õmblesin sisemisele poolele fliisimoodi kanga külge, et tuul läbi ei vihiseks.

Üldiselt tegin asja väga lihtsaks - kudusin koguaeg ainult parempidi, seega tekkis hästi tihe soonik, ühekordsena 1+1+1...

Keskele jõudes moodustasin peapaelast justkui ühe laia palmiku, ehk siis terve paela jagasin kaheks osaks ja tõstsin teineteisest üle. Alguses on ebamugav kududa küll, kuid mida rida edasi, seda selgemaks pilt saab :)

Kasutasin keskmise jämedusega lõnga. Laius 30 cm, kokku 30 silmust. Ümbermõõt ca 50 cm. Soovitan teha pigem väiksema kui oma pea ümbermõõt, sest lõng ju venib.

Nüüd on sellega hea näiteks õues jooksmas käia, kui paksu tutimütsi päris panna ei taha.