Kuvatud on postitused sildiga vaagen. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga vaagen. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 25. mai 2020

snäkivaagnad




Tegin vaagnad eesmärgiga need kindlaks kuupäevaks valmis saada. Ootasime külalisi ja mis oleks uhkem kui omatehtud taldrikutelt juustu ja tapast serveerida. Mis sest, et need õigeks ajaks valmis ei saanud, kasutust leiavad sellegi poolest.

Vajasin sellist taldrikud kus oleks konkreetselt sektorid omavahel eraldatud. Koledam nimi oleks sellel vist sekser. Ehk siis saaks kokku panna ühele vaagnale nii kuivad kui märjad ampsud, näiteks juustud, hapukurk jne
Pikalt mõtlesin, mis kujuga teha. Kodus isegi joonistasin erinevaid variante läbi. Ei tahtnud, et see sarnaneks nõukaajal levinud vaagnatega - ümmargune keskel ja neli sektorit. Otsustasin lehekujulise kasuks, leidsin inspiratsiooni internetist.


























Vaagen, mille küljes on kausike kuhu panna eraldi dipikastet või miskit vedelamat. Neid tuli lausa kaks. Esimese kinkisin Merikesele.






























teisipäev, 6. august 2019

Eve eri - oliivikauss ja vaagen

Tegelikult algselt Eve tellis minult koogi jaoks taldriku. Tahtis sellist neljakandilist umbes A4 suurust. Mul kuidagi ei tulnud sellega seoses inspiratsiooni peale ja üldse hakkasin mõtlema, et kuidas ta kavatseb seda koju viia. Savist asjad kaaluvad ikka üsna palju ja no mida suurem asi on, seda raskem see on. Käsipagasis seda vedada....no ma ei tea... Õnneks pakkumise peale, et teen midagi muud, oli ta nõus. Nii ta siis otsustas: " hästi, tee siis mulle üks oliivikauss". Mõned päevad hiljem tabasin ennast imestunult mõtlemas, et issake kas tõesti Eve on hakanud oliive sööma 😁Seda kahjuks ei olnud juhtund, aga mõeldes Ricardole ja külalistele, kes erinevalt temast oliive armastavad, soovis ta seda siiski. 
Kausi idee peale läks küll mul tuluke pea kohal tööle. Nii valmiski kauss, mille keskel on hoidja hambatikkude jaoks ja eraldi kauss, kuhu kivid panna. Samas võib seda kaussi ka muu snacki jaoks kasutada, mis mitte juustu...väiksemasse kaussi näiteks dippimiseks kastet panna.
Enne kui kaussi tegema veel olin jõudnud hakata, teadsin ka kohe mis värvi glasuuri kasutada tahan.
Ühe ohvri ma võtsin ja kunsti nimel pidin uut kaussi siiski määrima. Sorry Riku mu lutsutatud kivide pärast! 😇























Kuna mu süda jäi siiski valutama, et ma Evele koogialust ei teinud, siis pakkusin talle viimati valminud ümmargust vaagent. Hea meelega võttis ta selle muidugi vastu ja saatis varsti pildi koogiga, mida oli külalistele äsja küpsetanud :)
Vaagen on ca 30 cm suur.  Tehtud algse plaaniga, et mu 27 cm läbimõõduga koogivormi sees valminud maiuspalad sinna ära mahuks.
Enda vabanduseks võin öelda, et viljapead jäid küll kenasti, aga glasuur ei teindu minuga millegi pärast koostööd ja ei tekitanud kristalle.

















neljapäev, 27. juuni 2019

Monstera leht ( ja tema saaga)




Minu visioon oli teha savist Monstera palmi lehekujuine vaagen. 





Esimene katsetus toimus tegelikult juba aastaid tagasi, aga eelpõletuses murdus ahjus üks lehe serv katki (ilmselt oli savi liiga õhukeseks rullitud) ja sinna paika see jäigi.
Nüüd siis mõtlesin uuesti proovida. Alguses murdsin oma pead kust Monstera lehte saada ( Eelmisel korral näppasin töö juurest palmilt ühe alumise lehe, aga nüüd ma enam ei tööta selles kohas). Lõpuks avastasin, et võin ju ise paberile šablooni joonistada ja nii saingi ajalehest palmioksa. 
Kõik läks kenasti....kuniks.... vaagen oli glasuuritud ja tuli ahjust välja. Esimest korda elus sain teada, et sellist asja võib ka juhtuda. Mu kausike oli täiesti lapik!















Või õigemini valetpidi kumer. Leht oli täiesti laiali vajunud, servad lausa tagurpidi suunas. Sellel võis olla kaks põhjust. Esiteks- savi muutub kuumusega plastiliseks ja ettepõletuses oli ta olnud ahjus kõige kõrgema riiuli peal, ta on päris päris suur ja võib-olla sai liiga palju kuumust ning servad  hakkasidki kuumusega venima ja alla vajuma. Teiseks - lehe harud omavahel ei olnud kokku liimitud. Kuivades kogu asi kahaneb, pluss pärast glasuurimist kahaneb veelgi, seega ta ei hoidnud enam oma kausi kuju.
Kuna sain ta ikkagi kätte täiesti ühes tükis, nägi ta oma apsaka tõttu ikkagi lahe välja. Mõtlesin talle uue otstarbe. Sain soovituse see seina peale riputada nagu muidu ilutaldrikuid pannakse, aga mina lisasin sellele veel vunki juurde. Meisterdasin, või õigemini meisterdasime väikese abiga sellest hoopsi seinalambi. 
Hiinast tellisin olematu raha eest spetsiaalse konstruktsiooni, mis ongi mõeldud ilutaldrikute seinale riputamiseks. Koosneb see konksudest ja vedrudest. Ka Eestist on seda täitsa võimalik soetada, näiteks SIIT.





Ehituspoest sain peenikese ledpirni ja vahejubina juhtmetele, mis täpselt sinna nõgususe taha passivad. Tahtsin väga läbipaistvat juhet ja selle sain inernetipoest valgusmaailm.ee (ehituspoes oli ainult valget või musta juhet saadaval, mis näevad üsna prostad välja).
















Lambi ehitamisega kaasnes ka muidugi korkide välja löömine ja kärsahais. Aga pikemalt ma sellel ei peatu 😂.... tegijatel ikka juhtub ja halb on juba unustatud. Lamp korvab kõik kaasnevad sekeldused.
Palju valgust see küll ei anna, aga selle eest on väga efektne!

















Teine katse
Seekord olin hästi hästi hoolikas - silusin ja lakkusin seda savi nii mis kole, ühelt ja teiselt poolt, alt ja pealt, servadest ja vahedest... nüüd jätsin harud omavahel otstest kokku, et oleks vähem võimalust paindumiseks. Tulemus aga sai hoopis kehvem. Kohe ettepõletuses millegi pärast läks mu leht mitmeks killuks ja päästa ei olnud mitte midagi. 








Kolmas katse
Oma peas olin otsustanud, et viimast korda! Oli veel üks võimalus mida teistmoodi teha. Nimelt proovisin teist sorti saviga. See savi oli kõrgema samotilisusega ehk teralisem ja seega jäigem ning ei paindu põletuses niivõid. Lisaks asetas juhendaja selle põletusahjus kõige madalama riiuli peale, et saaks veidi vähem kuumust. Lõpuks siis mu vaagen õnnestuski!



















esmaspäev, 26. juuni 2017

Viimane savi






Mu hing nuttis, kui mu juhendaja ütles, et mai kuuga sai KÕIK. Isiklikel põhjustel lõpetas ta tegevuse oma praeguses salongis. Jah, keegi uus tädi võtab tema ameti üle, aga suurelt oli ka Liivika põhjus, miks ma just seal käisin.


Minu viimased kolm saviplönni.





Emadepäevakinigitus Tiinale aka kalahullule.











Sama vormi järgi, mu lemmmikvormiga, tegin ka lõpuks endale vaagna.


















Kipsvormiga lapitehnikas kauss.












esmaspäev, 1. mai 2017

Vaagnad






Vaagen Merylile ja Mikule soolaleivakingituseks. See on jätkuvalt mu lemmikvorm. Seda olen kasutanud juba päris mitu korda, aga siiamaani olen need valminud vaagnad kõik ära kinkinud...nii ka seekord. Ühel ilusal päeval teen kindalsti ka endale. Mulle meeldib, et see läheb veidi sügavamaks kui tavaline taldrik, aga samas ei ole ka päris kauss. 















Selle taldriku pidi vanaema saama endale sünnipäevaks...jah pidid, aga ahjuga olid väikesed viperused ja vaagen ei saanud õigeks ajaks valmis. Võtsin siis kapist ühe teise täpselt sama vormiga tehtud.










Minu uus tordivaagen. Olen sellega ise väga rahul, tuli täpselt selline nagu ma ette kujutanud olin.









esmaspäev, 5. detsember 2016

Mannu vaagen

Siin ta siis on "minimalistlik" vaagen. 
Pakkusin Mannule, et teen ka talle midagi savist.  Lihtsaid, sirgete äärtega, ühtlase kujuga, ilma lilledeta, ilma liblikate ja lindudeta ühevärvilisi taldrikuid saab soetada hõlbsasti poest.
Mina otsustasin, et pean ikka looma oma käekirja järgi eseme.

Glasuuriga ujutasin roosid ohtralt üle, aga ikka jäi naturaalset värvi palju domineerima.