Midagi magusat

Minu viimaseaja lemmik. Olen seda päris mitmel korral külla kaasa küpsetanud ja kõik mugivad ja kiidavad. Nii ka täna. Retsepti leidsin ikka kusagilt interneti avarustest.

Mississippi mudakook

Põhi: 6 Digestive küpsist

25 g võid

50 g tumedat šokolaadi

Täidis: 200 g tumedat šokolaadi

200 g võid

4 muna

1,5 dl suhkrut

2 dl vahukoort ( 35% )

Kate: 2 dl vahukoort ( 35% )

0,5 dl suhkrut

riivitud šokolaadi

Juhis: Põhja jaoks purustada küpsised. Vesivannil sulatada või ja šokolaad. Segada need omavahel kokku ja vooderdada 24 cm koogi vormi põhi. 

Täidis: sulatada vesivannil või ja šokolaad. Munad ja suhkur lüüa vahtu ja lisada juurde vahustamata koor. Seejärel lisada sulatatud või ja šokolaad. Segu valada põhjale.

Küpsetada ahjus 180 C juures ca 45 min.

Lasta koogil jahtuda. 

Vahustada koor ja suhkur ja katta sellega kook. Kõige peale riivida veel šokolaadi.

Hoiatan veelkord - imemaitsev!!!

Vanaema vanad toolid

Mu sõbranna ehitab endale uut kodu. Vanaema vana maja tuleb varsti kopaga kokku lükata, et uus kodu saaks samal krundil õitseda. Sõbrannal oli soov säilitada mõningaid esemeid vanaema majast. Täpselt neil ühesugust nõukaaegset tooli olid kenasti alles ja ootel oma edasise saatuse üle. Konstruktsioon oli tugev, lakk vähe kannatada saanud kuid istumisalused vajasid värskendust.

Siiski tahtis ta, et toolid oleksid pigem heledad ja nii sobituksid uude kööki paremini.

Alustama pidigi vana laki maha võtmisest. Kõik toolid tuli juppideks lahti võtta, vana viimistlus maha kaapida, uuesti kokku liimida ja taaskord viimistleda.

Siinkohal tegi perenaine enamus töö ise ära. Meie asukohad on teineteisest 45 minuti pikkuse
autosõidu kaugusel, seega ei olnud võimalik mul nii palju abis käia, et töö kiiremini ja korralikumalt valmis teha. Toolidega sai natuke sohki tehtud, aga lõppkokkuvõttes ei loe see, mida üks proffesionaalne sadulsepp meie tööst arvaks, vaid see mida omanik olulisemaks peab. Auväärt klient tunnistas ka ise, et see töö on roppraske ja enam elus ei viitsiks seda ette võtta.

Puitosa viimistleti puiduõliga. Toon jäi naturaalne ja sobib hästi uude koju. 

Seega, kogu au ma enda peale võtta ei saa. Usun, et vanaema vanadel toolidel on oma emotsionaalne väärtus ja elavad nüüd õnnelikult ja kaunilt uues kodus edasi.

Saviplönnid

Jah, just nii mu armas abikaasa kutsubki minu "meistriteoseid". Siin rida pilte mõnest plönnist...

Taaskord sügisest inspireeritud taldrik. Pihlaka lehed on nii õrnakesed, et savi sisse jäid need aimatavad, aga pihlakad ise tulid esinduslikud.

Suvi sai läbi, aga läksime ikka viljapäid otsimas. Õnne oli, sest mõned põllumehed on laisad ja saagikoristusega hilja peale jäänud. 

Maia karupere meepütt 

Kimbuke sügist

Käisime paar päeva tagasi sõbranna sünnipäeval. Kuna pidu oli juba ära, aga me käime teineteisel alati ka õigel päeval külas, siis päris tühjade kätega ma minna ei tahtnud. Poest lilli osta tundus kuidagi igav. Veel on viimane aeg õuest värvilisi lehti korjata ja nendest midagi vahvat luua. Iga päevaga pressib talv vägisi peale ja puud lähevad üha kiiremini raagu... Kui Madis mulle kilekotitäie lehti kokku kraapis, siis pooled nendest juba olid väga kuivanud ja pragulised.

Mina tegin ikka klassikalise vahtralehtedest roosikimbu. See on väga lihte. Vaja läheb lehti, niiti ja veidi kannatus.

Palju on internetis õpetusi, nii Pinterestis kui ka Youtubes.

Ise tegin selle õpetuse järgi.

Minul tulid veidi lohakamad roosid. Et kimp paremini koos püsiks, tegin varrele paberteibiga tiiru peale. Kogu kimbule rullisin veel takupaela ümber. Veidi omapära lisasin chillikaunadega. Need on veel täiesti söödavad ja kasutuskõlblikud :)

seelikust kleit

Suve alguses ostsin kaltsukast ühe pika maani seeliku. Mingi aeg oli mul täielik maani seelikute hullus. Nüüd siis avastasin, et neid on liiga palju kogunenud ja ma ei suuda neid kõiki ära kanda :) 

No ja ära anda ka ei suuda. Selle seeliku puhul meeldis mulle eriti see muster.

Niisiis...lõin käärid sisse. Ja kukkuski välja üks kerge suvine kleidike. Taskutega. Sobib nii vööga kui ilma. Lõiget ei ole ja ega ma ju jalgratast ei leiutanud ka. Ülemises ääres on tunnel kust  pael läbi susatud. Kleidi lõige on kergelt alla poole laienev, A kujuga.

Little-black-dress seemnehelme särtsuga

Vaimusilmas nägin ammu, et lahe oleks üksluisele kleidile särtsu lisada tikandiga. Tikandi tegin valmis, aga pikalt ei osanudki seda ühelegi riideesemele külge "kleepida". Korraga kargas mulle pähe, et kapis seisis mul üks must kleit. Sain selle kunagi oma õelt, kes sai selle omakorda ühelt sõbrannalt. Olin seda varem kandnud ausalt vist ainult korra. Ära ei raatsinud ka anda. Üks must kleit peab ju kapis olema. Kui midagi selga panna ei ole, siis must on alati kindla peale minek...

 

vöö

 Seemnehelmestega tikkimise lainel olles püüdsin kõikvõimalikku proovida ja välja mõelda. Seekordne saavutus oli peenike vöö. Eespool muster ja ümber keha põimitav pael, millega saab reguleerida laiust. 

Tikandi tegin  (ikka nagu varemate asjadegi puhul) seemisnaha taolisele kangale.