Vanaema vanad toolid

Mu sõbranna ehitab endale uut kodu. Vanaema vana maja tuleb varsti kopaga kokku lükata, et uus kodu saaks samal krundil õitseda. Sõbrannal oli soov säilitada mõningaid esemeid vanaema majast. Täpselt neil ühesugust nõukaaegset tooli olid kenasti alles ja ootel oma edasise saatuse üle. Konstruktsioon oli tugev, lakk vähe kannatada saanud kuid istumisalused vajasid värskendust.

Siiski tahtis ta, et toolid oleksid pigem heledad ja nii sobituksid uude kööki paremini.

Alustama pidigi vana laki maha võtmisest. Kõik toolid tuli juppideks lahti võtta, vana viimistlus maha kaapida, uuesti kokku liimida ja taaskord viimistleda.

Siinkohal tegi perenaine enamus töö ise ära. Meie asukohad on teineteisest 45 minuti pikkuse
autosõidu kaugusel, seega ei olnud võimalik mul nii palju abis käia, et töö kiiremini ja korralikumalt valmis teha. Toolidega sai natuke sohki tehtud, aga lõppkokkuvõttes ei loe see, mida üks proffesionaalne sadulsepp meie tööst arvaks, vaid see mida omanik olulisemaks peab. Auväärt klient tunnistas ka ise, et see töö on roppraske ja enam elus ei viitsiks seda ette võtta.

Puitosa viimistleti puiduõliga. Toon jäi naturaalne ja sobib hästi uude koju. 

Seega, kogu au ma enda peale võtta ei saa. Usun, et vanaema vanadel toolidel on oma emotsionaalne väärtus ja elavad nüüd õnnelikult ja kaunilt uues kodus edasi.