Piimakann

Jälle see piimakann... Suutsin oma järgmise kannu ära lõhkuda. Kapist kaussi võttes, käis väike "kõlks" ja rohkem vaja ei olnudki...sang kukkus ühes tükis küljest ära. Ainuke positiivne asi selle juures on see, et see kann oligi veidi kitsa võitu. Alati kui uus täis piima pakk sinna sisse panna, siis pidi seda suruma veidi ja kui veel nurk ära lõigatud oli, siis tihti nirises piima välja. Nüüd uude kannu läheb kinnine piima pakk nagu lupsti sisse....

Kahju eelmisest ikkagi, mulle endale väga meeldis see. Mage oleks uut täpselt samasugust teha, niiet seekord pressisin tilli õisikud savi sisse. Glasuuriga olin kuidagi liiga tagasihoidlik, niiet tulemus jäi veidi lahja....

"Indiska" nõud

Sõna Indiska tuleb muidugi mu lemmikskandinaaviabrändist. See on selline bohostiilis riiete- ja interjöripood. Kahjuks või õnneks seda Eestis ei ole, aga kui emme veel Soomes elas, siis iga kord kui tal külas sai käidud, siis pidi ikka tiiru selles poes ka käima.

Kui ma peaaegu 2 aastat tagasi linna kolisin, siis oli mul kaks tassi ja kaks taldrikut kaasavaraks. Seega hoolitsev ema tõi mulle komplekti nõusid - neli tassi, neli väiksemat ja suuremat taldrikut ja  neli kaussi. Need olid täiesti tavalised kreemikasvalget värvi.

Aga mina ju ei saa...miski ei saa olla TAVALINE! Nüüd siis võtsin kätte ja tegin need eriliseks.

Ostsin poest Kunst & Hobi portselanile/keraamikale mõeldud kontuurvärvid. Värvi valik oli üsna väike, mistõttu olin veidi pettunud. Tavalisi portselanvärve oli küll suures valikus, aga tahtsin just selliseid, mis jääks reljeefsed. Valikus olid: must, sinine, roheline, punane, kollane, kuldne, hõbe, pronks. Põhivärvid olid sellised...toored toonid. Ja kuna ma tahtsin neid otse tuubist peale kanda täpitades, siis segamine ei tulnud kõne alla.

Õhtul magama jäädes voodis muudkui jahvatasin peas, mis värvid siis ikka oleks kõige paremad. Hommikul nägin valgustust ja valisin kuldse, hõbedase ja pronksi.

Nagu juba mainisin siis kandsin peale täpitamise tehnikas. Alguses oli plaanis ainult kruusid teha, aga kui need valmis said, siis nägin et värvi jäi veel nii palju tuubi sisse järgi. Mis siis ikka, taldrikute virn ootas mind ka laua serval. Pärast kirusin ennast, kael ja selg kanged sellest lõputust täpitamisest.

Kontuurvärvi kasutamine:

Kanda värv esemele, lasta kuivada miinimum 4 h, seejärel küpsetada ahjus 160 ℃ kraadi juures 1h 30 min. Pärast seda peaks asi olema isegi nõudepesumasinakindel.

Ja nii ongi tulemus selline, nagu ma oleks need ostnud Indiska poest :)

Lambatekk

Mu väga armas sõbranna Helen sai hiljuti ühe eluõie võrra rikkamaks. Seega see lambatekk ootaski just tema beebit. Algne  tekiidee pärit SIIT. Sealt saab ka mustrit osta väikese raha eest. Mina leiutasin muidugi ise jooksvalt. Ja nagu näha saab taolist tekikest teha ükskõik millise armsa loomaga.

Lõng on pärit karnaluksist. Teki heegeldamiseks kasutasin jämedamat lõnga ja jämedat heegelnõela (et see kiiremini valmis saaks heheee...) 

Kokku kulus Alize alpaca royal 4 tokki

Teki suurus 61 x 75 cm

Nupud koosnevad viiest ühekordse samba kokku heegeldamisest. Nupu heegeldamise videoõpetuse leiab SIIT

Karnalukist ostsin ka hästi hästi pehme fliisi, mille õmblesin lõpus teki alumisele poolele.

Paar päeva tagasi kohtusidki õnnelikud väike beebi Iiris ja väike lambuke :)

Seemnekrõpsud

Mine pekki kui head seemnekrõpsud ma tegin!!! Kunagi mingis pubis või söögikohas sõin taolisi ja siis juba mõtlesin et kui vaid teaks, kuidas neid tehakse...Kahjuks ise retsepti välja ei mõelnud, vaid leidsin selle suvel ühest ajakirjast. Ei mäletagi millisest, aga kui seda retsepti nägin, tuli kohe isu järele proovida.

Ja nüüdseks olen neid juba mitu korda valmistanud ja lausa topeltkoguses. Aega võtab, aga ettevalmistamine on väga lihtne. Mis veel hea - täiesti vegan ja gluteenivaba!

Vaja läheb:

200 ml maisijahu

75 ml päevalilleseemneid

50 ml linaseemneid

50 ml seesamiseemneid

50 ml kõrvitaseemneid

50 ml rapsõli

250 ml keedetud kuuma vett

soola

Mina tegin nii:

Segasin kõik kuivained omavahel kokku, lisasin õli ja kuuma vee.

Panin ahjuplaadile küpsetuspaberi ja tõstsin umbes 3 spl (kuhjaga) tainast plaadile, panin peale teise küpsetuspaberi ja silusin taigna laiali õhukeseks kihiks. Küpsetamise ajaks jääb teine küpsetuspaber peale. Paberi äärtesse panin raskused. Võib panna näites kahvlid/noad, aga kuna minu kahvli otsad ilmselt sulaksid ülesse, siis mina panin väiksemad purgid. See on vajalik, kuna siis jääb tainas küpsedes õhuke sirge plaat, vastasel juhul hakkab see nii öelda lainetama. 

Hoidsin ahjus 150℃ juures, ca 1 h (max 1 h 20 min) kuni plaat oli kenasti kuldpruun.

Küpsetatud plaat on mõnusalt kõva ja krõbe. Seemned on röstitud maitsega.
Sellest kogusest tuleb umbes 3 plaaditäit.

Välja võttes murdsin sobivad suupärased tükid.

Sobib niisama krõbistada nälja peletamiseks, kui ka serveerida näiteks  hummuse või mõne muu määrdega.

Teksatagi uuendus

Täpselt aasta tagasi tegin postituse oma tuunitud teksatagist. Miski jäi mulle sellest ajast kripeldama...see tuli kuidagi liiga...kloun...mingi sigrimigri ja millegi pärast see siiski väga ei sümpatiseerinud ja ma kandsin seda suhteliselt harva.

esimene verisoon on siin.

Nüüd siis suve paiku meisterdasin väheke teise versiooni sellest. Esiteks võtsin ära kõik oranzid narmad, siis kraele õmblesin pärlid külge, seljale õmblesin pildi ja tikkisin palju pärleid juurde.

See kõik tundub üsna väikene muudatus, aga see pärlite ükshaaval külge õmblemine on ikka üsna aeganõudev tegevus.

Kunagi tellisin endale Hiinast Frida Kahlo pildi T- särgi. 

Nüüd olen aru saanud, et ma ei ole väga T-särgi inimene ja mõtlesin, et selle asemel et seda 2 korda aastas kanda võin Fridaga hoopis midagi muud peale hakata. Lõikasin ta särgi pealt välja ja kaunistasin pärlite ja helmestega.

Kruusid

Appi, ma ei taha tegelikult üldse mingi ahv olla, aga no mai saa....nägin nii toredat kruuside ideed ja pidin järele proovima.

Esimesed kaks läksid aia taha. Ma ei olnud nendega üldse rahul. Esiteks: see kuju - no nagu ämber. Jah, ma tahtsin et oleks üsna suured kruusid, et saaks hommikukohvi mõnusalt nautida. Aga see kuju mulle ikkagi ei meeldinud. Ja siis teiseks see glasuur ka. Okste alt kuidagi kärssas savi liiga pruuniks ja see türkiis (sihilikult on see peale tupsutatud, ei olegi eesmärk et jääks ühtlane) kuidagi nii porine tulemus. Oeh, mai teagi...alguses mõtlesin Eikole kinkida, aga kuidas ma kingin kui endale üldse ei meeldi. Juhendaja ütles ka hiljem, et need ei ole üldse minulikud.

Need mahutavad umbes 400 ml vedelikku.

Tegin teise katse veel. Tahan ikka uhkusega kapist oma kruusi võtta. Tegin ikkagi koonuse kujuga ja glasuuri värvid võtsin ka sellised nagu algselt plaanisin. Seekord tuli terve komplekt. Eks need ikka veidi lopergused ole ja kõik isemoodi, aga see ju ongi käsitöö.
Need mahutavad u. 250 ml vedelikku.

Pho

See on mu kõige lemmik-lemmikum supp maailmas. Kuna olen hirmus suur Aasia fänn, siis see supp on teadupoolest just sealt pärit. Internetist võib muidugi selle supi retsepte leida tuhandeid. Mina olen truuks jäänud just sellele, mis on pärit ühest paksust aasiatoitude  retseptiraamatust.

Supi keetmine võtab hirmus palju aega, aga võin lubada et maitse on autentne. Nüüd panen selle retsepti lõpuks ka siia kirja, sest seda raamatut mul enam ei ole, olen korduvalt sealt selle retsepti saanud ja siis jälle ära kaotanud kuhugi.

Vaja läheb:

1 sibulat

1,5 kg veise kooti

2,5 cm ingverit

1 tähtaniisi

1 loorberilehte

2 nelgi tera

1/2 tl fenkoli seemned ehk apteegi till

1 kaneelirull

3 l vett

kalakaste

1 laimi mahl

450 g riisi lintnuudlid

sool/pipar

Garneeringuks:

roheline sibul

värske koriander

idud

tšillipipar

laim

Mina tegin nii:

Lõikasin sibula pooleks ja grillisin suurel kuumusel (lõike pind üleval pool) niikaua kui see pool on klaasjas, kergelt kuldpruun.

Lõikasin liha suuremateks tükkideks ja panin koos kontidega suurde potti. Lisasin sibula ja kõik maitseained, pluss vesi. 

Lasin potitäie keema ning kuumutasin puljongit tasasel tulel 3 h.  Aeg-ajalt riisusin vahtu ja rasva. Siis tõstsin liha välja, eemaldasin kondid ja lõikasin liha väikesteks tükkideks. Kurnasin puljongi. Tõstsin liha tagasi potti ja lasin veel korraks keema. Maitsestasin kalakastme ja laimi mahlaga.


Ostsin spetsiaalselt endale 7l poti, sest kui seda suppi väiksemas keeta, siis 3 h möödudes jääb sinna järgi üks pisike kausi täis :)

Keetsin eraldi potis nuudlid.



Garneeringu hakkisin väikesteks tükkideks ja tõstsin kõik eraldi kaussidesse, et igaüks saaks tõsta endale asju nii nagu endale meeldib.

Lambi kuppel

See on ikka usssskumatu, mida kõike sõlmedest teha annab. Selline tunne, et varsti on terve mu korter nagu ämblikuvõrku punutud. Mida rohkem erinevaid töid vaadata, uurida ja sellesse maailma süveneda, seda suuremaks see avardub ja seda rohkem tahaks erinevaid asju  proovida.

Siin siis minu järgmine projekt - lambi kuppel.

Kõigepealt otsisin kaltsukatest ja taaskasutuspoodidest parajat  ning sobivat lampi, mida ümber töötlema hakata. Muidugi satub sellistes kohtades veel hoopis teiste asjade otsa...no näiteks oli mu soovide nimekirjas soolalamp ja juhuse kombel saingi selle uuskasutuskeskusest 1,5euro eest!

Paavli kaltsukast leidsingi üsna nõmeda sirmi. Kes sellist küll üldse ostaks?! Ise samal ajal mõtlesin, et näe ühe mehe vana, teise mehe uus. Maksis see 1,80 euri.

Koju tagasi tulle põikasime läbi ka ehituspoest, et lambi lakke riputamiseks veel mõningat varustust soetada- pirn ja juhe. Ahh... mulle nii meeldib tegelikult ehituspoodides ringi uidata ja unistada. Mida kõike ehitaks või remondiks....

Järgmine samm oligi vana kanga lahti harutamine raami küljest.

Praegu endiselt kõige suurem mure on mul nööri mõõtmisega. Kust ma siis ikka tean, kui parajat juppi võtta, et lõpuni jõuda. Mõõtsin siis omaarust õige pikkusega tüki ja mõtlesin, et lõikan kõik korraga välja ja siis hakkan sõlmima. Lõikasin ja lõikasin ja lõikasin, kuni mu kaks rulli oli läbi hekseldatud. Ja SIIS avastasin, et mingi "kala" oli kuskile sisse tulnud. Mingi hetk olin hakanud täiesti kummalise pikkusega juppe lõikama. Olin väga nördinud. Kuidas see võimalik oli!!? Jube kahju, et raiskasin nii palju materjali ära. Jätsin igaks juhuks need vussi läinud jupid küll tagavaraks, aga see leiutamine, et kuidas siis ikkagi praegune projekt valmis saada, oli väsitav. Kusjuures mõnest kohast jäigi pikkusest paar sentimeetrit puudu, et alumise rõngani jõuaks. Need üksikud nöörid peitsin osavalt niidi ja nõelaga teiste vahele ära 😎

Nagu ikka sõlmisin ja harutasin. Algajate värk...või noh, pigem minu värk. Aga ma enam ei vihasta isegi. Tahan ilusat asja ju. Ja kui vihastan, siis viskan mõneks päevaks käest ja küll isu tagasi tuleb.

Lambi rõnga ülbermõõt 100 cm. Sirmi pikkus 10 cm + narmad 3 cm. 
Kasutasin põhimõtteliselt kolme erinevat sõlmetehnikat. Kui vaadata neid skeeme, siis 1. 10. ja viimane skeem.