pühapäev, 30. oktoober 2016

Kollase kleidi lugu

Ausalt, see vist on küll mu eluprojekt! Ma isegi enam ei mäleta, millal selle kleidi heegeldamisega algust tegin. See oli tõesti ammu. Mul oli siis teine elu. Aga ma TAHTSIN kollast kleiti! Nii ma siis heegeldasin ja heegeldasin ja heegeldasin... kuni lõpuks ma seda mitte kunagi ei kandnud. Esiteks see kleit tuli liiga paljastav. Tuleb tunnistada, et heegeldamise isu sai otsa ja tahtsin aega ( ja raha) kokku hoida :) ja no ma ei julgenud nii seks välja näha. Teiseks puht praktilises mõttes. Kollane ja nii avar kleit tähendab ju suve, aga teisalt heegeldatud asi ja alusriie veel juurde, siis kokku annab päris paksu kleidi ja suvel suhteliselt raske kanda.












Rohkem kui seitse aastat hiljem võtsin kollase kleidi poolikuteprojektidekotist välja ja otsustasin, et nii see jätkata ei saa. Kogu mu aeg, energia ja ressursid olid lihtsalt raisus. Kirjukollast heegelniiti mul enam ei olnud ja kuskilt sellist ei leidnud ka. Isegi sarnast mitte, isegi sama värvi ühetoonilist mitte. Võtsin siis helekollase. Tegin seekord viisaka ja eakohase ülemise osa. :)















Olin jälle nõutu. KOLLANE?!?! JEERUM. mul pole peaaegu ühtegi kollast asja. No sinepikollast on, aga mitte nii kollast. Ju ma siis kasvasin sellest välja, sest ma tundsin et ma ei hakka ka seda kleiti sellisel moel mitte kunagi kandma :)
Minu uus plaan: see tuleb ära värvida! Siin ka kohe uus mure - millist värvi? Valge? Lootsin minna lihtsama vastupanu teed ja olin omaarust kaval. Teadsin, et inimesed on näiteks pesupleegitaja ACE-ga isegi musta värvi teksapüksid valgeks värvinud. Ostsin poest ühe pudeli pesuvalgendajat ja panin kleidi likku. Ja mis sellest sai....Hunnik kloori järgi haisvat kangast. AGA selle asja juures oli väga naljaks see, et valgendaja tegi uue heegeldatud osa ideaalseks, mitte päris valgeks, kuid elevandiluukarva ja alumine osa jäi täpselt samasuguseks nagu enne!






Uh! Mis nüüd!?!
Sattusin Telliskivi loomelinnakusse ühte hobipoodi, seal olid mingid spets kangavärvid ja me ei suutnud müüaga otsustada, kas need minule just sobivad. Need olid sellised, mida pidi koos kangaga keetma, aga mina kartsin et äkki siis mu kleit tõmbab keetmisel kokku ja siis mu vaev on asjata. 
Kaalusin ka kriidivärvi. Olin lugenud, et sellega saab kangaid toonida. Minu küsimis selle juures oli aga see, et kuna need värvid on veebaasil, siis kas vihma kätte jäädes mu kleit ära ei lahustu? Selle peale ei osanud mind aidata ka edasimüüa. Soovitas värvi kinnistamiseks proovida äädikat. Njah. Ikkagi minu jaoks mitte väga kindla peale minek. Ja üleüldse mulle tundus, et kriidivärvid jäävad liiga pastelsed ja äkki ei kataks mu erekollast ära.

Mu viimane õlekõrs! Sattusin Tallinnasse, Abakhanist ma abi ei saanud, aga Karnaluksi hulgilaost leidsingi spetsiaalse kangavärvi. Valisin sellise, mis oli mõeldus käsitsi värvimiseks. On olemas ka pesumasinaga värvimiseks, aga ma kartsin ikkagi kogu masinat ära rikkuda ja teiseks need olid mõeldud eestlaetavatele pesumasinatele.
Ka värvivalik oli väga lai. Alguses kujutasin seda kleiti tumesinisena ette, kuid peagi hakkasin kahtlema. Ka sinine ei ole minu värv. Lõpuks otsustasin, et must on ALATI kindla peale minek!






Mina tegin nii:

  • Kaalusin kuiva kleidi köögi kaaluga üle. (veidi alla 0,4 kg)
  • Loputasin kleidi puhta veega ( kästakse korralikult läbipesta, aga kuna ma ei ole seda mitte kunagi kandnud, siis arvasin, et loputamisest piisab)
  • Kallasin kaks pakki värvi pulbrit 1 l Borjomi pudelisse ja lasin kraanist sooja vette peale.  Loksutasin korralikult pudelit.
  • Valasin ämbrisse ca 8 l sooja vett. (kästakse 40 kraadist. Ma panin tunde järgi :))
  • Valasin vette 500g  soola ja segasin korralikult läbi.
  • valasin Borjomipudelis oleva segu ämbrisse ja segasin vana puulusikaga läbi.

  • Panin ka kleidi vette ja segasin puulusikaga läbi.
  • Hoidsin kleiti ämbris ca 45 minutit ja käisin aegajalt seda segamas.


  • Loputasin keliti külma veega niikaua kuni loputusvesi muutus heledamaks.
  • Pesin kleidi oma igapäevaselt kasutuses oleva pesugeeliga soojas vees.
  • Panin kuivama.( ei tohi olla otsest kuumust ja päikesevalgust).
PS! Mõnda aega peab värvitud riideeset teistest riietest eraldi pesema. Ma lohutan ennast sellega, et uued teksad annavad ka esimesed pesukorrad värvi. Loodan, et kui ma endale kuskil peol klaasikese vett või veini peale peaks ajama, siis ei hakka kohe musta tinti mööda sääri alla valguma :)
Kogu see protsess oli üsna räpane. Kodus oli mul ainult üks kummikinnas, seega teine käsi on mul veel mõnda aega hallika varjundiga. Värvimiseks kasutasin täiesti tavalist plastmassist põrandapesu ämbrit ja peab ütlema, et ämber ei parkunudki oluliselt teist värvi.
Kusjuures paki peal oli veel hoiatus,et pleegitatud asjadele ei pruugi värv kinnituda. Üldiselt tundub see jube mürk, aga nagu öeldakse - ilu nõuab ohvreid :)


Ja lõpuks, saingi oma musta kleidi!!!
Lähedalt, päevavalguse käes vaadates, kumab kergelt kollakat tooni ikkagi läbi. Ilmselt on see minu viga. Võib-olla oleksin pidanud korralikumalt kleti segama. Samas mind see ei häiri. Pleegitatud osale jäi värv väga ilusti ja ühtlaselt.



värvivõrdlus





must kleit beezi aluskleidiga









Hing ei andnud rahu ja ostsin Lindexi pesuosakonnast ka musta aluskleidi. Mu meelest sobib mõlemaga. Beez toob mustri paremini välja, aga musta aluskleidiga näeb kleit šikim välja.








Kuna kleiti hakkasin heegeldama mitmeid aastat tagasi, siis kahjus ei ole säilinud mul kõiki mustreid. Lisan siia need mustrid, mis oma pildialbumist üles leidsin.






 Seda mustrit ma ei leidnud. Koosneb seitsmest kahekordsest sambast.


 


Ka seda mustrit ei leidnud, aga ikka kahekordsed sambad. Lapid on omavahel kokku õmmeldud. Enne ja pärast ruute on ka mõned read ümberringi kahekordsed sambad.

















Ja siin veelkord kogu kleidi transformatsioon
Siinkohal on tore tõdeda, et vähemalt 8 aastat vana kleit läheb mulle ikka veel selga :)






kolmapäev, 26. oktoober 2016

Teemaania

Teed olen armastanud ma alati juua. Hommik peab muidugi algama ühe korraliku kohviga, aga just nüüd kui sügis on käes, on õhtuti nii mõnus ilusast kruusist kuuma teed juua.
Jah, kui nüüd tähti närida, siis õige tee on tehtud ikka teepuu lehtedest. Piparmünt ja meliss ja muud taimed...kuidas siis selle kohta öelda...leotis? :) Ei kõla ju eriti hästi, niiet mina jään ikka "tee" juurde.
Suvel tegelesin ma veidi korilusega ning valmistusin talveks (mis see aasta pidavat eriti käre tulema).
Olen korjanud erinevaid taimi - piparmünt, meliss, nurmenukk, pärnaõis ja hoian neid klaaspurgis ning nagu peab siis ikka pimedas kapis. Lisaks nendele on mul alati kodus veel musta ja rohelist teed mida õppisime armastama 2013 aasta Sri Lanka reisil. Just sealt, vana nimega Tseilon, on pärit suur osa maailma teevarusid. 
Nüüd ei oskagi ma enam tavalist pakiteed juua. Viisakusest kugistan alla, aga nautimisest on asi kaugel.




Blue Field Tea Factory

















Kuhu ma hoopis jõuda tahtsin...ühe keraamika tunni lõpus jäi mul jälle üks nutsak savi üle ja kiiruga vorpisin purkidele nimesildid külge.




Ei tea mis meeltesegaduses ma "pärnaöis" kirjutasin, aga see selleks :)









Tegelikult mu viimaseaja lemmik kuum tassitäis vitamiine on järgmine kombinatsioon : riivitud ingver, sidruni viil, mesi ja astelpaju marjad!







pühapäev, 23. oktoober 2016

Midagi magusat



Minu viimaseaja lemmik. Olen seda päris mitmel korral külla kaasa küpsetanud ja kõik mugivad ja kiidavad. Nii ka täna. Retsepti leidsin ikka kusagilt interneti avarustest.



Mississippi mudakook

Põhi: 6 Digestive küpsist
25 g võid
50 g tumedat šokolaadi

Täidis: 200 g tumedat šokolaadi
200 g võid
4 muna
1,5 dl suhkrut
2 dl vahukoort ( 35% )

Kate: 2 dl vahukoort ( 35% )
0,5 dl suhkrut
riivitud šokolaadi


Juhis: Põhja jaoks purustada küpsised. Vesivannil sulatada või ja šokolaad. Segada need omavahel kokku ja vooderdada 24 cm koogi vormi põhi. 
Täidis: sulatada vesivannil või ja šokolaad. Munad ja suhkur lüüa vahtu ja lisada juurde vahustamata koor. Seejärel lisada sulatatud või ja šokolaad. Segu valada põhjale.
Küpsetada ahjus 180 C juures ca 45 min.
Lasta koogil jahtuda. 
Vahustada koor ja suhkur ja katta sellega kook. Kõige peale riivida veel šokolaadi.

Hoiatan veelkord - imemaitsev!!!












kolmapäev, 19. oktoober 2016

Vanaema vanad toolid

Mu sõbranna ehitab endale uut kodu. Vanaema vana maja tuleb varsti kopaga kokku lükata, et uus kodu saaks samal krundil õitseda. Sõbrannal oli soov säilitada mõningaid esemeid vanaema majast. Täpselt neil ühesugust nõukaaegset tooli olid kenasti alles ja ootel oma edasise saatuse üle. Konstruktsioon oli tugev, lakk vähe kannatada saanud kuid istumisalused vajasid värskendust.






Siiski tahtis ta, et toolid oleksid pigem heledad ja nii sobituksid uude kööki paremini.
Alustama pidigi vana laki maha võtmisest. Kõik toolid tuli juppideks lahti võtta, vana viimistlus maha kaapida, uuesti kokku liimida ja taaskord viimistleda.





























Siinkohal tegi perenaine enamus töö ise ära. Meie asukohad on teineteisest 45 minuti pikkuse
autosõidu kaugusel, seega ei olnud võimalik mul nii palju abis käia, et töö kiiremini ja korralikumalt valmis teha. Toolidega sai natuke sohki tehtud, aga lõppkokkuvõttes ei loe see, mida üks proffesionaalne sadulsepp meie tööst arvaks, vaid see mida omanik olulisemaks peab. Auväärt klient tunnistas ka ise, et see töö on roppraske ja enam elus ei viitsiks seda ette võtta.

Puitosa viimistleti puiduõliga. Toon jäi naturaalne ja sobib hästi uude koju. 















Seega, kogu au ma enda peale võtta ei saa. Usun, et vanaema vanadel toolidel on oma emotsionaalne väärtus ja elavad nüüd õnnelikult ja kaunilt uues kodus edasi.

pühapäev, 16. oktoober 2016

Saviplönnid


Jah, just nii mu armas abikaasa kutsubki minu "meistriteoseid". Siin rida pilte mõnest plönnist...




Taaskord sügisest inspireeritud taldrik. Pihlaka lehed on nii õrnakesed, et savi sisse jäid need aimatavad, aga pihlakad ise tulid esinduslikud.







Suvi sai läbi, aga läksime ikka viljapäid otsimas. Õnne oli, sest mõned põllumehed on laisad ja saagikoristusega hilja peale jäänud. 








Maia karupere meepütt 










reede, 14. oktoober 2016

Kimbuke sügist

Käisime paar päeva tagasi sõbranna sünnipäeval. Kuna pidu oli juba ära, aga me käime teineteisel alati ka õigel päeval külas, siis päris tühjade kätega ma minna ei tahtnud. Poest lilli osta tundus kuidagi igav. Veel on viimane aeg õuest värvilisi lehti korjata ja nendest midagi vahvat luua. Iga päevaga pressib talv vägisi peale ja puud lähevad üha kiiremini raagu... Kui Madis mulle kilekotitäie lehti kokku kraapis, siis pooled nendest juba olid väga kuivanud ja pragulised.


Mina tegin ikka klassikalise vahtralehtedest roosikimbu. See on väga lihte. Vaja läheb lehti, niiti ja veidi kannatus.


Palju on internetis õpetusi, nii Pinterestis kui ka Youtubes.
Ise tegin selle õpetuse järgi.





Minul tulid veidi lohakamad roosid. Et kimp paremini koos püsiks, tegin varrele paberteibiga tiiru peale. Kogu kimbule rullisin veel takupaela ümber. Veidi omapära lisasin chillikaunadega. Need on veel täiesti söödavad ja kasutuskõlblikud :)



neljapäev, 13. oktoober 2016

seelikust kleit


Suve alguses ostsin kaltsukast ühe pika maani seeliku. Mingi aeg oli mul täielik maani seelikute hullus. Nüüd siis avastasin, et neid on liiga palju kogunenud ja ma ei suuda neid kõiki ära kanda :) 
No ja ära anda ka ei suuda. Selle seeliku puhul meeldis mulle eriti see muster.




Niisiis...lõin käärid sisse. Ja kukkuski välja üks kerge suvine kleidike. Taskutega. Sobib nii vööga kui ilma. Lõiget ei ole ja ega ma ju jalgratast ei leiutanud ka. Ülemises ääres on tunnel kust  pael läbi susatud. Kleidi lõige on kergelt alla poole laienev, A kujuga.






kolmapäev, 5. oktoober 2016

Little-black-dress seemnehelme särtsuga



Vaimusilmas nägin ammu, et lahe oleks üksluisele kleidile särtsu lisada tikandiga. Tikandi tegin valmis, aga pikalt ei osanudki seda ühelegi riideesemele külge "kleepida". Korraga kargas mulle pähe, et kapis seisis mul üks must kleit. Sain selle kunagi oma õelt, kes sai selle omakorda ühelt sõbrannalt. Olin seda varem kandnud ausalt vist ainult korra. Ära ei raatsinud ka anda. Üks must kleit peab ju kapis olema. Kui midagi selga panna ei ole, siis must on alati kindla peale minek...