Käerihm

Kaktus ja käekott ei olnud veel kõik, mida ma kevadel nahatöödes õppisin.

Ma tõesti olin kiire ja sain selle nelja õppekorra jooksul nii palju uut proovida. Harjutasin kätt ka põimimisel ning sain paigaldada masinaga trukki. Selle tulemusena valmis käerihm, mille kinkisin ühele erilisele inimesele. Kingitust nähes oli ta muidugi üsna kohmetu, sest sain isegi aru, et see vist ei ole väga temalik. 😝

Tegin nii:
1. lõikasin paraja suuruse ja jätsin nii et otstest kattuks, et jääks trukile ka ruumi.
2. keskele vajutasin peitliga ühesuuruse vahega jooned.
3. lõikasin peenikese riba nahka.
4. kinnitasin nahariba otsa teibi tüki, et see paigast ei nihkuks.
5. hakkasin põimima nii, et riba jääb keskele.
6. lõpus kinnitasin riba otsad liimiga rihma külge.
7. kinnitasin trukid nii et riba otsad jäid truki vahele.



Leidsin internetist täpselt selle mustri joonise ka, et kirjeldus liiga keeruline ei tunduks jätan selle siia.

Kuna pildid tegin alles nüüd, pool aastat hiljem, siis sellepärast ka postitus nii hilja.

Vant ja Karu

Jälle midagi lastele. 

Otustasin, et kohtun üle pika aja ühe oma väikese sugulasega. Nägin teda viimati vist eelmised jõulud. Häbi küll. Lapsed kasvavad ju nii kiiresti. Ta on tõesti nii vahva sell. Nii nutikas ja tark. Tegin siis enne eeltööd ja uurisin issilt kas tal ka mõni lemmikloom on. Kuna issi ise on suur metsa ja looduse sõber, siis nii ka poja. Praegu fännab ta väga dzungli loomi. Oh, see oli nii naljaks, endal ei tule kõik sõnad õigesti veel väljagi, aga teab nii palju erinevaid loomi nimetada....nagu näiteks lõvitamariin :)

Hetkel on üks suuri lemmikud elevant. Vahel isegi kutsub ennast elevandi beebiks :)

Leidsin ühe imearmsa õpetuse: https://www.allaboutami.com/elephant/

Tundus, et väike sõber oli uue loomaga rahul. Nime talle veel ei pandud.

Teine loomake on mõeldud septembris sündinud Lisannakesele. Ei teagi millal teda näen...kas ka siis kui juba ringi jookseb ja juttu kädistab?! Emmelt siiski sain vihje, et novembri lõpus on lootust kohtuda. Oh. see aeg lendab kiiresti. Tunnen selle jutu peale ennast lausa vanana. 

Nägin pinterestis jällegi väga armsaid magavaid loomakesi. Armusin kohe ära ja tundsin, et sellist tahaks isegi teha.

Minu inspiratsioon: siin

Küpsised

Tuli ükskord isu teha ameerikastiilis chocolatechip küpsiseid. Päris sellised ikka välja ei kukkunud ja parem ongi. Ei ole nii magusad, aga samas ikkagi maitsvad. Olen neid juba päris mitu korda valmistanud ja retseptigi jaganud.

Vaja läheb:

2 küpset banaani

200 ml pruuni suhkrut

800 ml jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl vanilje suhkrut 

200g vöid

2 muna

india pähkleid

tumedat šokolaadi või šokolaadi chippe

Mina tegin nii:

Purustasin banaanid kahvliga peeneks. Sulatasin või. Pähklid tegin sõrmede vahel veidi väiksemateks tükkideks, aga mitte päris pulbriks. Segasin kõik toorained omavahel kokku. Pähkleid ja šokolaadi panin tunde järgi, kui palju parasjagu isu on :)

Segu panin ca 20 minutiks külmikusse. Tainas on üsna paks ja mätsiv. Siis tegin parajad pätsikesed ja lükkasin ahju. Ahjus lasin küpseda ca 20-30 minutit 180 kraadi juures, ehk niikaua kui näevad kenad kuldsed välja. 

sünnipäevasokid

Kahel mu väga kallil sõbrannal oli oktoobrikuus sünnipäev. Tahtsin teha kingitust, mis tuleb otse südamest ja parim valiks selleks muidugi on midagi ise teha. Mõeldud - tehtud!

Esimesena kutsus mind oma sünnipäevale Triin. Ta on selline armas ja naiselik. Seega ka soki mustri ja värvi valisin tema peale mõeldes. Õrnad ja naiselikud. Tundus, et kingituse üle oli tal väga hea meel. Viskas nalja, et parim rasedusvastanevahend, aga siis korrigeeris ennast ja tõdes, et tulevatel külmadel sügisõhtutel hea maal kamina ees varba otsa tõmmata :)

Siis kirjutas mulle ootamatult Kerttu ja kutsus sünnipäeva õigel päeval külla kringlit sööma. Sinna minemata poleks ma kindlasti jätnud. Kuna tegu ei olnud suure peoga ja kingitusi ta ei ootanud, lihtsalt  häid sõpru külla, siis mõtlesingi, et peaks midagi sümboolset kaasa võtma. Kohe tahtsin ka talle sokke kududa. Silme ees olid soojad südametega sokid. Käisin emal külas, võtsin oma lõngavarud kaasa ja tuhnisin ema lõngajääkide kastis ning sain kokku täitsa vahvad värvid. Kuna aeg oli piiratud, siis kudusin "turboga". Üks päev sahistasin varrastega ca 12h jutti. Ma pidin need valmis saama! Vahe peal käisin kaks korda söömas ja kaks korda pissil. Lõpuks täiskäik oli puhtalt ainult tahtejõu toel sees. Aga valmis ma need sain. Ja sünnipäevalaps oli rõõmus nende üle :)

Teksatagi

....ja suvest ongi saanud sügis. Olen rohkem tegelenud parandustega ja parajaks tegemistega, seega uusi asju minu käte vahelt on vähe valminud....

siiski....

Üsna kaua on mul mõtetes olund üks tuunitud retro teksatagi, aga kuna teksatagi on viimasel ajal väga moodi läinud, siis kaltsukatest ei ole üldse neid leida olnud. Tavariidepoest ma ometi seda 30 euri eest ostma ei hakka. Nii on see, ma usun et lausa aasta ainult mõte olnud....kui ühel päeval, kui külastasin juhuslikult Tartu mnt USA Today poodi ja kõik asjad maksid 1 euro, see tagi just nagu ootas mind seal! 

Ausalt öeldes sai tagi tuunitud juba kevade lõpus ja kandisin seda lausa terve suve.

Inspiratsiooni sain ikka Pinterestist.

ENNE 

Ostsin kangapoest pom-pome, satse, kaalukangast. Ette tikkisin helmestega kujundeid ja rinda riputasin asju, mis karbist leida oli.

Kaktus

Tookord kui käisin Kopli ametikoolis kotti tegemas, valmis tegelikult veel nii mõndagi. Esiteks sain ühele kotile, mille rihm oli mul just mõned päevad tagasi keset pidu katki läinud, uue teha. See pole midagi erilist ega esitlusväärset, aga endal on hea meel, et kott on uuesti kasutuskõlblik. See näeb välja täiesti tavaline, peenike ca 1 cm laiune must rihm. Seepärast sellel pikemalt ei peatu.

Aga! Valmis veel üks nahast kaktus. Seda tegid nahatööeriala õpilased ka ise ühes tunnis. Kuna mul jäi aega ja energiat üle, avanes mul võimalus kätt proovida. Tegelikult on see mõeldud nõelapadjana, aga minu arust on see nii nunnu, et seisab riiulis lihtsalt dekoratsioonina.

Õpetuse sain ka kaasa:

Et kaktus oleks natuke huvitavam, pöörasime mõned tükid tagurpidi. Kasutatud on rohelist lambanahka, see on nii nii pehme ja õmblused on tehtud käsitsi, niiet kodus jäi see mul lõpetada ja tavaline õmblusnõel tuli ka sellest nahast kenasti läbi. 

Savist alustassi sain Prismast.

Unicorn

Oh seda kibekiiret elukest. Üks kuu on möödunud just kui silmapilk. Pole isegi aega olnud uusi asju käsile võtta. Laon siia siis kasvõi vanu.

Peatselt näeb ilmavalgust üks pisike tüdrukutirts. Arvan, et igal õigel printsessil peab olema üks oma enda isiklik ükssarv. 

Siin ta siis on. Saage tuttavaks - Värvuke!

Nahkdetailidega käekott

Töö juures tuli ühe kolleegiga sügisel jutuks Kopli ametikooli koolitused. Tema olevat seal maalimise kursustel käinud. Võtsin kodulehe lahti ja hakkasin uurima, mida põnevat nad seal veel pakuvad. Silma jäi koolitus teemal nahkdetailidega käekoti valmistamine. Kursus sai kokku kevadeks ja valmiski täiesti oma kätega tehtud kotike.

Ausalt öeldes ei olnud mul kodutööd eriti enne tehtud, seega hakkasin alles koha peal mõtlema millist kotti meisterdada. Kangaste valik oli üsna nigel ja näidiskott ka eriti ei inspireerinud. Küll aga meeldis mulle väga, et saime erinevaid asju proovida ja palju nippe ja tehnikaid uurida. Nahatöö tegelikult pakkus mulle ammu huvi, paar aastat tagasi mõlgutasin isegi mõtteid seda sinna õppima minna.

Kotid said lõpuks vahvad ja igal ühel väga omanäolised. Minu oma tuli üsna tagasihoidlik, kuid tahtsin sellist millega julgeks pärast ringi ka käia.

Sangad, põhi ja tasku on nahast. Kotil on vooder ja sain proovida neetimist, magnetkinnituse paigaldamist ja õmmelda tööstusliku õmblusmasinaga.

Lisaks näidati ööside paigaldamist, trukkide paigaldamist, naha õhendamist, käsiõmbluste tegemist ja palju muudki.

Rihmad tegin nii pikad, et saaksin koti üle õla visata. Koti põhja tegin ruumilise. Alguses õmblesin kaks külge omavahel 3 servast kokku. Seejärel murdsin põhja ja külje nii kokku, et õmblus jääks kohakuti keskele. Siis õmblesin nurgst üle ja lõikasin  tekkinud "kõrvakese" maha. Ümber pöörates jäigi 3D.

Korrektuurid

Tunnistan, olen sari-internetist-tellija. Kui ma Aliexpressi lehte lahti ei tee, siis on kõik korras. Aga kui hakkan lappama, siis üks asi viib teiseni ja endalegi arusaamatul põhjusel on järsku ostukorvis asju, mida mul kohe KINDLASTI vaja läheb. Ausalt , "vastu pükse" ei ole ma ammu saanud. Suurused vastavad mõõdutabelitele, aga ma lihtsalt ise ei julge Hiinast M suuruses asju osta.

Alljärgnevast seelikust ja kleidist ei saanud ma kuidagi üle ega ümber. Pidin tellima. Selga pannes siiski tulid väikesed "agad". Siiski andis olukorda päästa ja agad said lahendatud.

Seelik

Mõõdud kõik klappisid ja puha. Modelli seljas imearmas. Selga läks mulle ka, selles pole küsimus. "Aga" oli selles, et see oli mulle ikka liiga mini. Jaajaa, mul on pikad jalad jne....käisin isegi ühel sünnipäeval sellega, aga nii ebamugav koguaeg seda alla poole sikutada. Iseenesest mustade läbipaistmatute sukkadega justkui ei riivagi silma.

Ei raatsinud seelikust loobuda. Mõtlesin niipidi ja naapidi. Lõpuks otsustasin, et õmblen külgedele siilud vahele. See teeb seeliku laiemaks ja see vajub rohkem puusade peale ning visuaalselt justkui pikemaks. Alt äärest lasin õmblust veidi järgi ja sain tegelikult ka pikkusele ca 2 cm juurde.

Sattusin Humanasse 50 sendi päeval ja leidsin sealt kunstnahast kleid, millelt kangast võtsin.

Lõppkokkuvõttes suhteliselt tüütu tegemine. See õmbluste harutamine. Vooder tuli ju ka ümber ehitada. Samuti ka luku ümberõmblemine, ja nii et see ikka ilus ka oleks :) 

Aga sain seeliku vähemalt kantavaks!

Kleit

Ka liiga avar dekoltee pole minu jaoks.  Kiire lahendus sellele oli tükike pitsi. Võiks ju kleidi all kanda lihtsalt mingit topi, aga kuna see on selline hästi õhuke ja hõljuv kleit, siis ei tahaks suvel veel mingit topi all kanda, selle asemel las tuul vuhiseb mõnusalt läbi.