emadepäevaks võihoidlad

Harjutamine teeb meistriks - nagu öeldakse.

Sain võitoosi tellimuse, et emadepäevaks ühele heale emale edasi kinkida.

Kokku tuli neid lõpuks kolm tükki. Kolm pidi kohtu seadus ka ju  olema. Nimelt kahel korral läks midagi vussi, seega päris võõrale inimesele ei julge sellist poolpraaki kinkida. Aga keraamikas on meil selline insidejoke, et kui asi päris nii ei tulnud nagu ette kujutad, siis emale meeldib ikka :)

Kõik toosid on omamoodi ja iga üks oma stiililt veidi erinev. Iga ühe juurde panin võrdluseks 150 g või paki, mille mõõtmed on 9,5 x 7 x 2,5 cm.

Esimene versioon

See tuli peaaegu selline nagu olin ette kujutanud, aga glasuurimine läks veidi vussi. Nimelt ei teadnud ma, et see valge glasuur oli liiga paks. Valasin kogu kaane sellega üle ja täpid jäid kõik paksu korra alla peitu. Siis pidin umbes ennustama, kus need mummud olla võiks ja kraapisin ettevaatlikult valget maha. Aga lõpp-põletusest tulles oli näha, et glasuurid omavahel veidi segunesid ja tulemus ei olnud päris puhas (just kaane peal). Minu emale vasti ikka meeldib :)

Suurus: alus 14x9,5x 1 cm, kaas 11,5 x 7,5 x 6 cm. 150 g võid mahub küll aluse peale, aga kaas sellega koos mitte.

Teine versioon

Tuli ju ka peaaegu nagu ma ette kujutasin, aga selle glasuur läks aluse põhjal vähe nässu. Omaarust valasin küll ühtlaselt, kuid ühest nurgast jäi siiski ebaühtlane kiht. Pluss veel see, et pärast ei mahtunud kaas koralikult aluse peale ja juhendaja lihvis külge umbes 2 mm õhemaks, seega see serv on veidi gasuurist paljast.

Selle siis jätan endale.

Suurus 13x 3 x 2 cm, kaas 11x 8 x 5 cm. Selle puhul sama, et aluse peale 150g võipakku justkui mahub, aga kaas päris nii peale ei lähe.

Kolmas versioon

Seda ma nüüd julgen edasikinkimiseks anda. Kuigi ka see ei ole ideaalne. Aga selle kohta on meil ka oma ütlus - see on kunst. Ja kui perfektselt sirget tahad, siis osta poest.

Nimelt kaant alt poolt vaadates on see veidi lopergune, külgedelt hoiab laiali. Aga kõige tähtsam, et kaas peale mahub. 150 g või mahub ka kenasti koos kaanega peale.

Ja kõik koos ühel pildil, kus saab neid omavahel võrrelda.

Emadepäev ei ole üldse mägede taga, seega täiesti ajakohane postitud. Ja minu ema ei käi siin lehel, sest ta pole sellest isegi teadlik, seega tema kingitust ma ei reeda ka :)

Ehtekaktus ja toosike

Ühe savitunni lõpus valmistasin ülejääkidest kiirelt pisikese kaktusepuu ehete hoidmiseks. 
Õhtuti enne magama minekut, korjan kõrvarõngad ja muud vidinad küljest ja nii nad mul laiskusest dušširuumi mõneks päevaks vedelema jäävadki. Aga et neil natuke ilusam vedeleda oleks, valmistasingi aluse kuhu neid jätta. 

Puuke ise üsna pisike, kuid täidab oma eesmärki. Kaktuse kõrgus ca 10 cm, taldriku diameeter 11cm.

Teine kiire lõpuspurdijäägiprojekt oli toosike.
Valmistatud näputehnikas. Ehk siis algueses on käes savist pall, lükkad sinna sõrme sisse (kuni keskele umbes) ja edasi mudid sellest meditatiivselt kausi või mida iganes. Tegin kausikesele kaane ka peale ja kokku saingi toosi. Kodus mõtlesin, et mis ma selles küll hoidma hakkan. See on ka üsna pisike, kõrgus koos kaanega 9 cm ja diameeter ca 10 cm.  Lõpuks jõudsin otsusele ja  valasin suhkrut täis. Suhkrut kasutan kodus üsna vähe, isegi tee sisse panen enamasti mett, seega piisabki sellisest pisikesest suhkrutoosist. Aga võibolla otsustan ühel päeval ikkagi päris suhkrutoosi teha. Nagu ma varemgi olen öelnud, siis mulle meeldib teha asju nii, et ma tean, kellele ja mille jaoks seda meisterdan, siis tuleb nagu paremini välja...

Heegeldatud müts

Tunnistan üles - olen maailmameister mütside, kinnaste ja sallide kaotamises. Ja ma ei ole üldse uhke selle üle, sest olen nii mõnestki mulle armsast pehmikust igaveseks ilma jäänud.

Järjekordne müts läks kaduma, aga kuna märts teadatuntud kevadkuu oma sooja palet ei näita, siis ilma mütsita ringi käimine on suhteliselt enesepiinamine. Ja nii külm on veel minu jaoks, et isegi peapaelast jääb väheks.

Võtsin siis oma lõngakasti ette ja leidsin, et kollase kampsuni kudumisest jäi mul seda lõnga üsna palju üle. Seekord otsustasin mütsi heegeldada, mitte kududa. 

Heegeldamiseks võtsin kaks lõnga korraga, et kude jääks paksem. Kasutasin heegelnõela suuruses 3,5. Muster koosneb ainult sammastest. Alustasin alumisest äärest, see on heegeldatud eraldi, horisotaalselt. 

Need väjapaistvad jooned jäävad siis kui järgmise rea hegeldamisel ei pane heegelnõela kogu silmusest läbi, vaid ainult tagumisest aasast. Selle nimi peaks olema beanie pattern.

Heegeldatud palmikud kahekordsetest sammastest.

Mina õppisin selle video järgi:

Mütsi heegeldasin vana hea sokistiilis ehk siis tagant jääb veidi lötti. See on piisavalt pikk, et saab alumise ääre ka soovi korral üles keerata. Nii isegi sossum.

Üks seltsimees soovis ka hirmsasti poseerida 😊

äär all

äär tagasi keeratud

Taime riputis

No ma ei tea kuidas seda eesti keeles nimetada, eriti tänasel emakeelepäeval. Inglise keeles plant hanger - otsetõlge oleks nagu taime riputis. Ampel? riputus? taimekiik? Kõik kõlavad imelikult...

Mind on tabanud makramee hullus!!! Minu esimene päris valmis asi. Proovisin alguses harjutuseks lõngaga teha, aga see on nii peenike ja kuna nöörid on nii pikad, siis otsast lähevad kõik jube sasipuntrasse.

Leidsin, et mul oli päris paras tokk ehtsat naturaalset takunööri. Jällegi youtubes on palju erinevaid õpetusi täitsa algajatele olemas. Kuidas erinevaid sõlmi teha, kuidas alustada ja lõpetada. See on tehtud põhisõlmedega. Särtsu andmiseks lisasin mõned dekoratiivsed mummud.

Meisterdasin selle 11. märtsil ja tegemise ajal mõtlesin, et see läheb küll Mannule kingituseks. Mannu saab riputise koos lillega, aga see lill on minu. Tahaks midagi langevamat...rippuvamat sinna sisse.

See nöör on ca 2-3 mm jäme. Kokku kulus umbes 29 m. Koosneb kaheksast jupist, mis on kaheks poolesk keeratud. Kogu riputise pikkus on umbes120 cm.

See on alles algus. Täna ostsin Karnaluksist veel nööri juurde ja mõni aeg tagasi tellisin Hiinast ka, aga selles ei saa kunagi kindel olla mis sealt tuleb. Aga hind oli ligi kolm korda odavam. Tahan endalegi mõne hangeri teha. Vaimusilmas näen, kuidas eriti lahe oleks kui mitu tükki järjest akna ees ripuksid. Erineva pikkuse ja mustriga. Ja suur plaan on üks seinakaunistus ka ühel päeval valmis meisterdada.

Kollane kampsun

Nagu tihti juhtub, nii ka seekord...nägin instagramis pildiseeriat, kus ühel naisel oli seljas sinepikollane kampsun ja ma ei saanud seda enda peast välja. Mu ainus mõte oli - ma tahan ka endale sellist! Ja kust sarnast ikka saada, kui tuleb ise teha. Kõigepealt läksin lõngajahile Karnaluksi. Riiulid olid maast laeni erinevaid lõngu täis. Üks ilusam kui teine. Oleks tahtnud sealt kohe igasuguseid kokku osta, aga kuna silme ees oli konkreetne kollane, siis radarid pea kohal liikusid selle ühe suunas. Otsimine ei olnudki pikk. Kuigi vahel mulle on öeldud, et seda mida mina tahan, pole veel leiutatud. Jäin otsituga rahule. Enne veel kui päris muster välja valitud sai, olid mul juba vardad käes ja algus tehtud. Küll jooksvalt tuleb :)


Minu inspiratsioon:

Lõng on pärist Karnaluksist nagu mainitud.

Lõng: Alize Angora Gold

80% acryl, 20% vill

värvi kood: 02-316120

varda suurus: 4

kokku kulus ca 2,5 tokki

Kahjuks see postitus jääb suhteliselt illustratiivseks, sest mu arvuti läks vahepeal katki ja selle sees olevad asjad kõik kaotsis. Muster on kombineeritud nuppudest, palmikutest ja sellisest mustrist:

nii varukate kui esi tüki mustrid on samad. Lihtsalt nupud on ainult ees. Varrukad on tehtud alt laienevad. Varruka laius pärast soonikut praktiliselt kahekordne. 

Selja tüki keskel on palmikud peegelpildis.

Pulgakoogid (boonusega)

Kes meist lapsena ei armastanud küpsisetorti?! Siiamaani kindla peale minek, võib-olla on tegu ka lihtsalt lapsepõlve nostalgiaga, kuid minu jaoks see lihtne kook on jätnud oma jälje. Kuna maitsetega enam inimesi eriti üllatada ei saa, siis peab ju midagi põnevamat välja mõtlema. 

Siin ta on, 21. sajandi küpsisetort! Pulgakoogid. Suhteliselt sama asi, aga uues kuues. Näeb väga atraktiivne välja, maitseb  hästi, lihtne teha. Ja mis eriti hea, suupärased ampsud. Kes väga magusat ei armasta, piisab ühest pallikesest. Kes on suurem maiasmokk, saab põsed punni ikka 😊

Meisterdasin neid terve posu sõbrapäevaks. Niiet neid koguseid saab kärpida. Aga, et kõik oma isu täis saaksid siis kogused olid järgnevad, sulgudes minu tootevalikud ka.

Vaja läheb:

3 pakki küpsiseid (Kalev ekstra)

200 g toorjuustu ( Farmi)

2 laimi 

glasuuri šokolaad ( Umami nööbid)

soovi korral kaunistused (Tigeri suhkru südamed)

pulgad 
alus, kuhu koogikesed panna.

Tavaline šokolaad ega ka küpsetus šokolaad ei sobi kindlasti glasuuriks. Järgi proovitud. Jääb jube paks kiht, väga voolav. Tilgub pallikese otsast mööda pulka alla, kulub palju ja kõik kohad on šokolaadi täis. 

Pulkadeks sobib kasutada erinevaid asju: Papist joogikõrred, puulusikad/kahvlid jne, mina ostsin grilltikud, lõikasin terava otsa maha ja siis pulga keskelt pooleks. 

Mina tegin nii:

Küpsised purustasin peeneks, lisasin toorjuustu ja kahe laimi pressitud mahla ning riivitud koore. Segasin kõik omavahel hoolikalt kokku. Vormisin segust pallikesed ja panin 30 minutiks sügavkülma. Siis on pallid tugevamad ja ei vaju pulga otsast maha. Sulatasin vesivannil šokolaadi. Torkasin pulga glasuuri sisse ja siis küpsisepalli sisse ca 2/3 jagu. Nii "liimub" pulk kindlamini kinni. Siis kastsin palli üleni šokolaadi sisse. Hea on hoida glasuuri klaasis või tassis, sest nii on glasuuri nivoo kõrgem ja kulub katet vähem. 

Ise tunnen, et glasuurimine vajab veel harjutamist. Ikka jäi kuidagi paks kiht ja kulus palju šokolaadi.  See-eest ei lödistanud ma nii hirmsasti selle glasuuriga kui eelmisel korral. Siis kasutasin küpsetus šokolaadi.

Sellest kogusest sai üsna palju koogikesi ca 55 tükki. Sõbrapäevast jäi pallikesi üle ja glasuuri jäi väheks, seega ostsin järgmiseks päevaks tumedat šokolaadi ja tegin emmele ka terve aluse sünnipäevaks. Lõppkokkuvõtteks täitsa maitse asi - kellele must, kellele valge glasuur!

 NB! Külmikus säilivad umbes 4 päeva.

Ja siin minu BOONUS

Varem kui olen pulgakooke meisterdanud, olen  hädas olnud, kuna ei oska neid kuhugi torgata. Nojah, võib ju tagurpidi ka jätta, aga mina ikka jonnisin ja tahtsin püsti panna. Olen näinud, et torgatakse suhkru või riisi kuhja sisse, aga mul see küll ei töötanud. Ikka vajusid pikali. Arvasin, et ole nutikas ja teen pappkarbile augud sisse ja torkan pulgad sinna. Oh häda, alt oli karp ju tühi ja ikka vajusid pulgad külili ja kõik kohad olid šokolaadi täis. Veel on variant penoplast, aga seda mul ei olnud kusagilt võtta.

Ikka ma ei jätnud jonni ja tabasin ennast geniaalselt ideelt. Seekord haarasin õlekõrrest ja võtsin sõbra appi.

Meisterdasime spetsiaalse pulgakookide aluse. Imelihtne.

1. Võtsin paraja suurusega puuklots.

2. Märkisin piisavad vahed. Jätsin 4cm iga augu vahele. Et mahuksid koogikesed kenasti ära ja hea oleks haarata.

3. Puurisin vastavalt pulgale paraja suurusega augud.

4. Kaunistasin paku dekupaažitehnikas.

Dekupaaši ehk salvrätikutehnika. 

Lõikasin suled välja, harutasin salvrätiku kihtideks ja kasutasin AINULT pealmist kihti. Asetasin suled nii nagu juhtus ja tõmbasin lakiga üle. See spetsiaalne lakk on väga hea, kuna jääb tugev kiht (saab hiljem niiske lapiga puhastada) ja kuivab kiiresti. Et väljanägemine väga pläss ei oleks, puistasin puudritoosist veidi pronksikarva sädelust  ka peale. Mina leidsin oma salvrätikud H&M Home poest.