reede, 9. detsember 2016

Küünlajalg

Olen viimastel päevadel püüdnud natuke pühademeeleolu tuppa luua. Varasematest aastatest on mul alles armas uksepärg, mis koosneb käbidest ja kasetohust. Selle riputasin juba esimesel advendil uksele. Aga üldiselt on kaunistusi suhteliselt vähe. 
Ammu olen mõelnud, et tahaks endale advendiküünlajalga, millele peale käib neli pikka küünalt ja mida iga advendipühapäeval siis järjest põletatakse.

Lõpuks leidsin Sõbralt Sõbrale kahe euro eest ühe puidust küünlajala.





Mulle tegelikult üldse ei meeldi selline üheksakümnendate stiil. Minuarust on see maailma ajaloo kõige inetum kümnend - nii muusika, moe kui ka muudes valdkondades.
Seega ostsin selle küünlajala kohe mõttega, et hakkan seda kodus timmima.

Sain äiapapa käest valget seinavärvi ( lateks - nakkub hästi, kuivab kiiresti, värvitav ese ei vaja eeltöötlemist ja lõpptulemus jääb matt. Väga sarnane kriidivärvile). Veel ostsin kohalikust poest kaunistamiseks kleebitavat pitsi ja poolpärleid....Ja muidugi pikki küünlaid ka.
Ahjaa, et tulemus jääks selline vanamoodne aga mul kodus ei olnud parajasti liivapaberit, siis nurki lihvisin vana papist küüneviiliga :)

















PS! Enda vabanduseks võin öelda, et kuna meil on hetkel polaaröö kestmas, siis loomuliku päevavalguse käes pilte teha on täiesti lootusetu!!!! 




Selle laulu avastasin eile jälle enda jaoks. Mul tuleb kohe meelde 2009 aasta talv, kui läbi paksu lume hommikul tööle tõttasin. Niiet minu jaoks on see talve lugu. 



esmaspäev, 5. detsember 2016

Mannu vaagen

Siin ta siis on "minimalistlik" vaagen. 
Pakkusin Mannule, et teen ka talle midagi savist.  Lihtsaid, sirgete äärtega, ühtlase kujuga, ilma lilledeta, ilma liblikate ja lindudeta ühevärvilisi taldrikuid saab soetada hõlbsasti poest.
Mina otsustasin, et pean ikka looma oma käekirja järgi eseme.

Glasuuriga ujutasin roosid ohtralt üle, aga ikka jäi naturaalset värvi palju domineerima.










neljapäev, 1. detsember 2016

Pitspluus


Ostsin kaltsukast ühe pluusi plaaniga sellest hoopis midagi muud teha. Selga pannes oli ta aga selline mõnus kerge ja loose, et ei raatasinuki kääre sisse lüüa. Võtsin hoopis ühelt kardinalt (mis nagunii seisis kotis kasutamist oodates) pitsilise ääre alt ära ja õmblesin pluusi külge. Kuna pluus on XL suuruses, siis tegin selja peale väikese krooke, et seljas liiga lohva ei oleks. 




















reede, 25. november 2016

Kodune müsli


Tööpäeva hommikuti on iga minut arvel ja seega ei viitsi söögi tegemise peale aega raisata, sest just nendel hommikutel kui vara ärkama peab, on uni eriti magus. 
Üritame ikka vaheldust luua nende lihtsasti valmivate einete puhul...mõnikord võileib, tihti smuuti ja vahel ka näiteks müsli.
Poe müslide puhul on üks kahest, kas näevad välja nagu kuiv linnutoit või on ülimagus ja igasugu lisaaineid täis. Seetõttu polegi ma juba ammu müslit ostnud. Jällegi on internet täis kõikvõimalikke õpetusi ja ega ma siin õpetama ei hakkagi, lihtsalt kirjeldan kuidas mina teen. 



























Ühe korraliku portsu sain nii:
0,5 kg täistera kaerahelbeid
2 kuhjaga spl kookosrasva
3 spl mett
 kaneeli

Sulatasin vesivannil mee ja kookosrasva. Laotasin ahjuplaadile kaerahelbed ja valasin sulatatud mee ja rasvaga üle, puistasin peale tunde järgi kaneeli ja segasin kõik omavahel läbi.
Lükkasin plaadi ahju, kuumusega 180C ja aeg ajalt segasin veel. Ahjus hoidsin niikaua kuni kaerahelbed muutusid kuldpruuniks, umbes 15-20 minutit.
Kui kraam ahjust väljas, võib lisada juurde mida hing ihaldab - seemneid, pähkleid, kuivatatud marju või-puuvilju.
Mina panin:
seesamiseemneid
linaseemneid
kuivatatud kirsse
puuviljasegu
kuivatatud arooniaid
mandlilaaste

 Mulle meeldib seda süüa maitsestamata jogurtiga ja peale panna natuke oma tehtud vaarikamoosi :)











esmaspäev, 21. november 2016

võitoos

Eve unistab päris oma kodust väljamaal. Kuigi kodu veel olemas ei ole, siis juba ta tellis sinna oma kööki võitoosi. Ettekirjutusi mulle ei tehtud ja anti täiesti vabad käed. Mulle meeldib niimoodi savi voolida, et ma mõtlen just selle inimese peale, kes selle asja omanikuks saab. 
Nagu ma varemgi maininud olen, siis glasuur üllatab iga kord. Kujutasin seda asja natuke värvilisemana ette. Lilled ja linnuke pidid liivakarva kollasemad jääma, seekord siis lepime naturaalse tooniga. Pean veel õppima ja harjutama. Voolimistulemusega jäin ma ise väga rahule, aga värvis pettusin. Nii et kui Evele ei meeldi, siis keegi teine saab ikka endale....kasvõi ma ise, sest minu esimene võitoos on küll suhteliselt inetu :)














teisipäev, 15. november 2016

Unevandid


Saime hiljuti ühe uue sõbra  võrra rikkamaks. Koguaeg mõtlesin, et ah jõuab küll meisterdada või midagi muud uuele ilmakodanikule esimeseks kingiks välja mõelda....ja juba ta sündiski.


Sattusin mõnda aega tagasi Pinterestis sellise pildi peale. 



 



Mõtlesin kohe, et tahaks proovida neid elevandikesi heegeldada ja kuna sõprade seas on suur beebibuum, siis kaua ei pidanudki ootama. Nüüd kui beebi oli sündinud, ei olnud mul aega enam uimerdada, haarasin heegelnõela ja hakkasin otsast pusima.

See konkreetne näidis on pärit Etzist. Juhend oli muidugi tasuline ja kuskilt ei leidnud just sellise kujuga elevanti mis mind kõnetaks. Nii leiutasingi ise... ja ega ma seda ise ka kirja ei osanud kuidagi panna.


Alustasin sabaotsast ja lõpetasin londiga. Elevant ise on nii pisike, et mahub peopessa ära. Alguses 3-4 ringi kasvatasin silmuseid, siis tegin mõned ringid ühepalju silmi, siis jälle võtsin kaela jaoks kokku. Pea tarvis kasvatasin jälle ja londi jaoks võtsin kokku. Jalad õmblesin kõik eraldi külge. Kõrvade jaoks tegin  esimesed silmused peakülge ja kasvatasin väljapoole. Silmad õmblesin paari pistega musta värvi lõngaga.
Ahjaa ja Madis aitas mind ka, painutas alumiinumtraadist mulle ühe ilusa rõnga. 

ja nii nad nüüd tiirlevad väikese Joni pea kohal ja lahutavad tema meelt :)














reede, 11. november 2016

Värvilised põlvikud

Mäletan kui väike olin, siis mu emal olid hästi toredad värvilised kootud põlvikud. Olen emasse, mu varbad külmetavad peaaegu alati. Toas ei pea üldse külm olema, nagu praegugi, istun diivanil lühikesed riided seljas, aga jala on külmad. Villaste sokkidega varustab meid igal jõulul vanaema, aga mul tuli mõte, et teeks hoopis ühed värvilised põlvikud. 
Kasutasin ära erinevaid lõngajääke, niiet ainuke ressurss mis nende tegemisele kulus oli aeg.






Leidsin internetist päris laheda online-programmi, kus saab kirja panna nii kudumis- kui ka heegeldamismustreid. Pean veel veidi kätt harjutama, sest heegeldamise kirja panemine tundus hirmus nikerdamine. Aga nende põlvikute mustritega sain küll kiirelt hakkama.
Kätt saab mustrite kirja panemisega harjutada siin.


Mustrid ülevalt ala