reede, 26. mai 2017

Kellahoidja




Meisterdasin hiljuti käepärastest materjalidest väikese aksessuaaride hoidja, mõledud just käekellade ja käevõrude jaoks. Mulle käis närvidele, kuidas kellad ja võrud mul alati suvaliselt kusagil hunnikus vedelesid.

Selle tarbeks ostsin kaltsukast ühe euro eest ühe kuldse metallist küünlajala ja  lisaks kasutasin papitoru, mis on pärit köögipaberi rulli keskelt. Vaja läks veel veidi kangast ja pitsi.














Papirulli sisse panin oma korda ajaleherulli, et see liiga kerge ei oleks ja hoiaks paremini tasakaalu. Beezist kangast ja pitsist õmblesin papirulli ümber toru, keskelt jätsin väikese vahe sisse, et saaksin küünlajala otsa sisse pista. Augu servadest õmblesin veel käsitsi uuesti veidi kitsamaks, et kangas kindlalt küünlajalga kinni hoiaks.











Otstest krookisin kanga tihedalt kokku ja peitsin otsad sissepoole.





























pühapäev, 21. mai 2017

Piimakannud






Minu esimene piimakann läks mõnda aega tagasi katki. Lihtsalt käis väike kolks vastu kraanikaussi ja sang jäi pihku. Mul oli hirmus kahju, sest ilma sellise kannuta ma küll enam edasi elada ei oska. Nii ma pidingi savist endale uue kannu voolima ja ka ema avaldas ükskord soovi, et oleks sellist tarvis. Mitu nädalat järjest oli mul siis käsil kannuprojekt. Kasutasin mõlema kannu puhul liimiga täpitamise tehnikat. Meil oli olemas spetsiaaline pumba moodi (nagu vanasti lastel ninast tatti imeti) balloon, kuhu sisse käib saviliim ja seda niiöelda tilk haaval törtsutada saab.

Ise jäin oma mõlema kannuga hiiglama rahule. Emme saab kannu tagantjärgi emadepäeva kingituseks.



















ema kann








'













pühapäev, 14. mai 2017

Õlleküpsised












Õlleküpsised on pärit minu lapsepõlvemälestustest. Ema küpsetas neid tihti erilisteks puhkudeks poole ööni. Nüüd taasaavastasin need magusad küpsised enda jaoks ja valmistasin oma uutele kolleegidele esimeseks tööpäevaks uues kohas. 


minu ema aegumatu retsept: 
2 klaasi õlut
400 g margariini
4 klaasi nisujahu

peale raputamiseks suhkrut


Kuna kogu maailm on valge jahu vastu, siis ma kohandasin veidi retsepti ja ütleks et uue järgi ei ole küpsised teps mitte halvemad. Esimesel tööpäeval sain kohe kiita :)


Minu retsept: 
2 klaasi õlut (tavaline laager)
400 g margariini
2 klaasi nisujahu
2 klaasi tatrajahu

peale raputamiseks kaneeli ja rafineerimata roosuhkrut

Edasi tegin nii:
Sulatasin margariini ja segasin kokku jahu ja õllega. Taigen peaks olema üsna kuiv, et see taignarulli külge kinni ei jääks ja saaks mõnusasti rullida. Niiet vajadusel võib jahu ikka juurde lisada. Jagasin taigna pätsikesteks ja rullisin otse ahjuplaadile (alla panin küpsetuspaberi, et küpsised panni küljest paremini lahti tuleks). Raputasin peale tunde järgi kaneeli ja suhkrut. Seejärel lõikasin noaga taigna kohe ruudukesteks. Küpsised läksid ahju 200 C juures ja ca 15 -20 minutiks.












reede, 5. mai 2017

Oscarid


Sellest projektist on tegelikult umbes-täpselt aasta möödas. Nüüd  avastasin need tehtud pildid oma telefonist. Eelmisel kevadel, kui Madis oma suurt juubelt tähistas, otsustas ta korraldada stiilipeo teemal Staaride paraad. Nüüd tuli mul meelde, et selle tarbeks meisterdasin kaks trofeed.
Mõtlesime, et sellel peol sünnipäevalaps valib välja kaks külalist  -üks mees ja teine naine, kes ilmselgelt on oma välja nägemisega kõige rohkem vaeva näinud. Naerda sai küll kõvasti, igaüks oli kodus natukenegi ajusid ragistanud ja midagi vahvat leiutanud. 

Auhinnaks olid muidugi kuldsed Oscarid :)

Oskarid valmisid nii:
Küla pealt kerjasin kõigile vana tuntud Barbie ja Keni. Koorisin nukkudelt riided seljast ja värvisin ehituspoest ostetud kuldse sprayga üle. Kuuri alt leidsin kaks puuklotsi ja fikseerisin kruvidega nukud. Lõpuks joonistasin klotsidele põletiga  kirja mäletuseks.

Ja Oscarid läksid Amy Winehousele ja Edgar Savisaarele!


















esmaspäev, 1. mai 2017

Vaagnad






Vaagen Merylile ja Mikule soolaleivakingituseks. See on jätkuvalt mu lemmikvorm. Seda olen kasutanud juba päris mitu korda, aga siiamaani olen need valminud vaagnad kõik ära kinkinud...nii ka seekord. Ühel ilusal päeval teen kindalsti ka endale. Mulle meeldib, et see läheb veidi sügavamaks kui tavaline taldrik, aga samas ei ole ka päris kauss. 















Selle taldriku pidi vanaema saama endale sünnipäevaks...jah pidid, aga ahjuga olid väikesed viperused ja vaagen ei saanud õigeks ajaks valmis. Võtsin siis kapist ühe teise täpselt sama vormiga tehtud.










Minu uus tordivaagen. Olen sellega ise väga rahul, tuli täpselt selline nagu ma ette kujutanud olin.