Pulgakoogid (boonusega)

Kes meist lapsena ei armastanud küpsisetorti?! Siiamaani kindla peale minek, võib-olla on tegu ka lihtsalt lapsepõlve nostalgiaga, kuid minu jaoks see lihtne kook on jätnud oma jälje. Kuna maitsetega enam inimesi eriti üllatada ei saa, siis peab ju midagi põnevamat välja mõtlema. 

Siin ta on, 21. sajandi küpsisetort! Pulgakoogid. Suhteliselt sama asi, aga uues kuues. Näeb väga atraktiivne välja, maitseb  hästi, lihtne teha. Ja mis eriti hea, suupärased ampsud. Kes väga magusat ei armasta, piisab ühest pallikesest. Kes on suurem maiasmokk, saab põsed punni ikka 😊

Meisterdasin neid terve posu sõbrapäevaks. Niiet neid koguseid saab kärpida. Aga, et kõik oma isu täis saaksid siis kogused olid järgnevad, sulgudes minu tootevalikud ka.

Vaja läheb:

3 pakki küpsiseid (Kalev ekstra)

200 g toorjuustu ( Farmi)

2 laimi 

glasuuri šokolaad ( Umami nööbid)

soovi korral kaunistused (Tigeri suhkru südamed)

pulgad 
alus, kuhu koogikesed panna.

Tavaline šokolaad ega ka küpsetus šokolaad ei sobi kindlasti glasuuriks. Järgi proovitud. Jääb jube paks kiht, väga voolav. Tilgub pallikese otsast mööda pulka alla, kulub palju ja kõik kohad on šokolaadi täis. 

Pulkadeks sobib kasutada erinevaid asju: Papist joogikõrred, puulusikad/kahvlid jne, mina ostsin grilltikud, lõikasin terava otsa maha ja siis pulga keskelt pooleks. 

Mina tegin nii:

Küpsised purustasin peeneks, lisasin toorjuustu ja kahe laimi pressitud mahla ning riivitud koore. Segasin kõik omavahel hoolikalt kokku. Vormisin segust pallikesed ja panin 30 minutiks sügavkülma. Siis on pallid tugevamad ja ei vaju pulga otsast maha. Sulatasin vesivannil šokolaadi. Torkasin pulga glasuuri sisse ja siis küpsisepalli sisse ca 2/3 jagu. Nii "liimub" pulk kindlamini kinni. Siis kastsin palli üleni šokolaadi sisse. Hea on hoida glasuuri klaasis või tassis, sest nii on glasuuri nivoo kõrgem ja kulub katet vähem. 

Ise tunnen, et glasuurimine vajab veel harjutamist. Ikka jäi kuidagi paks kiht ja kulus palju šokolaadi.  See-eest ei lödistanud ma nii hirmsasti selle glasuuriga kui eelmisel korral. Siis kasutasin küpsetus šokolaadi.

Sellest kogusest sai üsna palju koogikesi ca 55 tükki. Sõbrapäevast jäi pallikesi üle ja glasuuri jäi väheks, seega ostsin järgmiseks päevaks tumedat šokolaadi ja tegin emmele ka terve aluse sünnipäevaks. Lõppkokkuvõtteks täitsa maitse asi - kellele must, kellele valge glasuur!

 NB! Külmikus säilivad umbes 4 päeva.

Ja siin minu BOONUS

Varem kui olen pulgakooke meisterdanud, olen  hädas olnud, kuna ei oska neid kuhugi torgata. Nojah, võib ju tagurpidi ka jätta, aga mina ikka jonnisin ja tahtsin püsti panna. Olen näinud, et torgatakse suhkru või riisi kuhja sisse, aga mul see küll ei töötanud. Ikka vajusid pikali. Arvasin, et ole nutikas ja teen pappkarbile augud sisse ja torkan pulgad sinna. Oh häda, alt oli karp ju tühi ja ikka vajusid pulgad külili ja kõik kohad olid šokolaadi täis. Veel on variant penoplast, aga seda mul ei olnud kusagilt võtta.

Ikka ma ei jätnud jonni ja tabasin ennast geniaalselt ideelt. Seekord haarasin õlekõrrest ja võtsin sõbra appi.

Meisterdasime spetsiaalse pulgakookide aluse. Imelihtne.

1. Võtsin paraja suurusega puuklots.

2. Märkisin piisavad vahed. Jätsin 4cm iga augu vahele. Et mahuksid koogikesed kenasti ära ja hea oleks haarata.

3. Puurisin vastavalt pulgale paraja suurusega augud.

4. Kaunistasin paku dekupaažitehnikas.

Dekupaaši ehk salvrätikutehnika. 

Lõikasin suled välja, harutasin salvrätiku kihtideks ja kasutasin AINULT pealmist kihti. Asetasin suled nii nagu juhtus ja tõmbasin lakiga üle. See spetsiaalne lakk on väga hea, kuna jääb tugev kiht (saab hiljem niiske lapiga puhastada) ja kuivab kiiresti. Et väljanägemine väga pläss ei oleks, puistasin puudritoosist veidi pronksikarva sädelust  ka peale. Mina leidsin oma salvrätikud H&M Home poest.

Savi taashingamine

Olen leidnud endale linnas uue koha kus oma keraamikaisu rahuldamas käia. Mul on nii nii hea meel, et just selle koha otsa sattusin. Valik on ju Tallinnas hirmus suur ja kust mina tean, kuhu minna... Lõpuks Triinuga tuli jutuks ja tema sõbranna soovitas. Nii me esimest korda läksimegi koos nagu koolijütsid. Ma olen nii nii rahul ja esimesest korrast tundsin, et see on minu koht. Juhendaja on ülitore, proffesionaalne ja kunagi ei ütle ideedele EI, vaid hea meelega pakub erineivaid lahendusi ja õpetab uusi tehnikaid.

Nüüd siis hakkab potte ja panne tulema nagu Vändrast saelaudu 😆

Minu esimene kausike ja mitte väga väike. Just paraja suurusega. Parameetrid: läbimõõt 23 cm, kõrgus 9,5 cm. Tehtud kipsvormi sees. Glasuur: orion + helesinine kristall.

Kausse pole kunagi minu jaoks liiga palju, nii et arvata on, et see ei jää mu viimaseks, isegi mitte selle vormiga.

Indiska laudlina

Olen hirmus suur Indiska fänn. Kahjuks nende poed asuvad ainult Soomes, Rootsis ja Norras, aga võib-olla on see isegi hea, muidu raiskaks liiga palju raha sinna :) Salaja käin vahel ikka nende veebipoodi kaemas, et äkki lasen emmel Soomest midagi tuua. Lisaks imeilusatele riietele müüakse seal ka kõikvõimalikke sisustuselemente - alustades nõudest, lõpetades vaipadega. 

Seekord armusin ühte laudlinasse. Käigu pealt tabasin end kohe mõttelt, et miks mitte ise selline teha!? Iseenesest ei ole ju midagi keerulist.

Ostsin Karnaluksist heegelniiti ja hakkasin otsast pihta.

Mina kasutatsin: Türgi heegelniit Maxi, 100% puuvill. 
värvi kood: 6194 (elevandiluu toon)
heegelnõela suurus: 1,5
Kulus peaaegu 2 tokki
Laudlina suurus: 140 (ilma tuttideta) x 26 cm



Alustasin sellest, et kõige pealt tegin ruudustiku, kahekordsed sambad ja 3 silmust. Ruudustiku suurus kõige pikemast tipust ca 130 x 14 cm. Seejärel otsisin sobiva lille mustri.

siis tegin väga lihtsa ääre. Ühe rea ruute + kinnissilmused + äär. Ning lõpus erinevad tutikesed.

Lõpuks pressisin liniku kuuma auruga ära, aga nagu näha linik veidi lokib. Arvan, et põhjus selles, et oleksin pidanud lillekesed veidi suurema vahega külge heegeldama. Lahti võtma ma ka ei suuda hakata. Niigi on mul pooleli üks suur laudlina, mida ma juba 70 korda harutanud olen...ja mille heegeldamise isu hakkab vaikselt üle minema.

Käerihm

Kaktus ja käekott ei olnud veel kõik, mida ma kevadel nahatöödes õppisin.

Ma tõesti olin kiire ja sain selle nelja õppekorra jooksul nii palju uut proovida. Harjutasin kätt ka põimimisel ning sain paigaldada masinaga trukki. Selle tulemusena valmis käerihm, mille kinkisin ühele erilisele inimesele. Kingitust nähes oli ta muidugi üsna kohmetu, sest sain isegi aru, et see vist ei ole väga temalik. 😝

Tegin nii:
1. lõikasin paraja suuruse ja jätsin nii et otstest kattuks, et jääks trukile ka ruumi.
2. keskele vajutasin peitliga ühesuuruse vahega jooned.
3. lõikasin peenikese riba nahka.
4. kinnitasin nahariba otsa teibi tüki, et see paigast ei nihkuks.
5. hakkasin põimima nii, et riba jääb keskele.
6. lõpus kinnitasin riba otsad liimiga rihma külge.
7. kinnitasin trukid nii et riba otsad jäid truki vahele.



Leidsin internetist täpselt selle mustri joonise ka, et kirjeldus liiga keeruline ei tunduks jätan selle siia.

Kuna pildid tegin alles nüüd, pool aastat hiljem, siis sellepärast ka postitus nii hilja.

Vant ja Karu

Jälle midagi lastele. 

Otustasin, et kohtun üle pika aja ühe oma väikese sugulasega. Nägin teda viimati vist eelmised jõulud. Häbi küll. Lapsed kasvavad ju nii kiiresti. Ta on tõesti nii vahva sell. Nii nutikas ja tark. Tegin siis enne eeltööd ja uurisin issilt kas tal ka mõni lemmikloom on. Kuna issi ise on suur metsa ja looduse sõber, siis nii ka poja. Praegu fännab ta väga dzungli loomi. Oh, see oli nii naljaks, endal ei tule kõik sõnad õigesti veel väljagi, aga teab nii palju erinevaid loomi nimetada....nagu näiteks lõvitamariin :)

Hetkel on üks suuri lemmikud elevant. Vahel isegi kutsub ennast elevandi beebiks :)

Leidsin ühe imearmsa õpetuse: https://www.allaboutami.com/elephant/

Tundus, et väike sõber oli uue loomaga rahul. Nime talle veel ei pandud.

Teine loomake on mõeldud septembris sündinud Lisannakesele. Ei teagi millal teda näen...kas ka siis kui juba ringi jookseb ja juttu kädistab?! Emmelt siiski sain vihje, et novembri lõpus on lootust kohtuda. Oh. see aeg lendab kiiresti. Tunnen selle jutu peale ennast lausa vanana. 

Nägin pinterestis jällegi väga armsaid magavaid loomakesi. Armusin kohe ära ja tundsin, et sellist tahaks isegi teha.

Minu inspiratsioon: siin

Küpsised

Tuli ükskord isu teha ameerikastiilis chocolatechip küpsiseid. Päris sellised ikka välja ei kukkunud ja parem ongi. Ei ole nii magusad, aga samas ikkagi maitsvad. Olen neid juba päris mitu korda valmistanud ja retseptigi jaganud.

Vaja läheb:

2 küpset banaani

200 ml pruuni suhkrut

800 ml jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl vanilje suhkrut 

200g vöid

2 muna

india pähkleid

tumedat šokolaadi või šokolaadi chippe

Mina tegin nii:

Purustasin banaanid kahvliga peeneks. Sulatasin või. Pähklid tegin sõrmede vahel veidi väiksemateks tükkideks, aga mitte päris pulbriks. Segasin kõik toorained omavahel kokku. Pähkleid ja šokolaadi panin tunde järgi, kui palju parasjagu isu on :)

Segu panin ca 20 minutiks külmikusse. Tainas on üsna paks ja mätsiv. Siis tegin parajad pätsikesed ja lükkasin ahju. Ahjus lasin küpseda ca 20-30 minutit 180 kraadi juures, ehk niikaua kui näevad kenad kuldsed välja. 

sünnipäevasokid

Kahel mu väga kallil sõbrannal oli oktoobrikuus sünnipäev. Tahtsin teha kingitust, mis tuleb otse südamest ja parim valiks selleks muidugi on midagi ise teha. Mõeldud - tehtud!

Esimesena kutsus mind oma sünnipäevale Triin. Ta on selline armas ja naiselik. Seega ka soki mustri ja värvi valisin tema peale mõeldes. Õrnad ja naiselikud. Tundus, et kingituse üle oli tal väga hea meel. Viskas nalja, et parim rasedusvastanevahend, aga siis korrigeeris ennast ja tõdes, et tulevatel külmadel sügisõhtutel hea maal kamina ees varba otsa tõmmata :)

Siis kirjutas mulle ootamatult Kerttu ja kutsus sünnipäeva õigel päeval külla kringlit sööma. Sinna minemata poleks ma kindlasti jätnud. Kuna tegu ei olnud suure peoga ja kingitusi ta ei ootanud, lihtsalt  häid sõpru külla, siis mõtlesingi, et peaks midagi sümboolset kaasa võtma. Kohe tahtsin ka talle sokke kududa. Silme ees olid soojad südametega sokid. Käisin emal külas, võtsin oma lõngavarud kaasa ja tuhnisin ema lõngajääkide kastis ning sain kokku täitsa vahvad värvid. Kuna aeg oli piiratud, siis kudusin "turboga". Üks päev sahistasin varrastega ca 12h jutti. Ma pidin need valmis saama! Vahe peal käisin kaks korda söömas ja kaks korda pissil. Lõpuks täiskäik oli puhtalt ainult tahtejõu toel sees. Aga valmis ma need sain. Ja sünnipäevalaps oli rõõmus nende üle :)