neljapäev, 27. juuni 2019

Monstera leht ( ja tema saaga)




Minu visioon oli teha savist Monstera palmi lehekujuine vaagen. 





Esimene katsetus toimus tegelikult juba aastaid tagasi, aga eelpõletuses murdus ahjus üks lehe serv katki (ilmselt oli savi liiga õhukeseks rullitud) ja sinna paika see jäigi.
Nüüd siis mõtlesin uuesti proovida. Alguses murdsin oma pead kust Monstera lehte saada ( Eelmisel korral näppasin töö juurest palmilt ühe alumise lehe, aga nüüd ma enam ei tööta selles kohas). Lõpuks avastasin, et võin ju ise paberile šablooni joonistada ja nii saingi ajalehest palmioksa. 
Kõik läks kenasti....kuniks.... vaagen oli glasuuritud ja tuli ahjust välja. Esimest korda elus sain teada, et sellist asja võib ka juhtuda. Mu kausike oli täiesti lapik!















Või õigemini valetpidi kumer. Leht oli täiesti laiali vajunud, servad lausa tagurpidi suunas. Sellel võis olla kaks põhjust. Esiteks- savi muutub kuumusega plastiliseks ja ettepõletuses oli ta olnud ahjus kõige kõrgema riiuli peal, ta on päris päris suur ja võib-olla sai liiga palju kuumust ning servad  hakkasidki kuumusega venima ja alla vajuma. Teiseks - lehe harud omavahel ei olnud kokku liimitud. Kuivades kogu asi kahaneb, pluss pärast glasuurimist kahaneb veelgi, seega ta ei hoidnud enam oma kausi kuju.
Kuna sain ta ikkagi kätte täiesti ühes tükis, nägi ta oma apsaka tõttu ikkagi lahe välja. Mõtlesin talle uue otstarbe. Sain soovituse see seina peale riputada nagu muidu ilutaldrikuid pannakse, aga mina lisasin sellele veel vunki juurde. Meisterdasin, või õigemini meisterdasime väikese abiga sellest hoopsi seinalambi. 
Hiinast tellisin olematu raha eest spetsiaalse konstruktsiooni, mis ongi mõeldud ilutaldrikute seinale riputamiseks. Koosneb see konksudest ja vedrudest. Ka Eestist on seda täitsa võimalik soetada, näiteks SIIT.





Ehituspoest sain peenikese ledpirni ja vahejubina juhtmetele, mis täpselt sinna nõgususe taha passivad. Tahtsin väga läbipaistvat juhet ja selle sain inernetipoest valgusmaailm.ee (ehituspoes oli ainult valget või musta juhet saadaval, mis näevad üsna prostad välja).
















Lambi ehitamisega kaasnes ka muidugi korkide välja löömine ja kärsahais. Aga pikemalt ma sellel ei peatu 😂.... tegijatel ikka juhtub ja halb on juba unustatud. Lamp korvab kõik kaasnevad sekeldused.
Palju valgust see küll ei anna, aga selle eest on väga efektne!

















Teine katse
Seekord olin hästi hästi hoolikas - silusin ja lakkusin seda savi nii mis kole, ühelt ja teiselt poolt, alt ja pealt, servadest ja vahedest... nüüd jätsin harud omavahel otstest kokku, et oleks vähem võimalust paindumiseks. Tulemus aga sai hoopis kehvem. Kohe ettepõletuses millegi pärast läks mu leht mitmeks killuks ja päästa ei olnud mitte midagi. 








Kolmas katse
Oma peas olin otsustanud, et viimast korda! Oli veel üks võimalus mida teistmoodi teha. Nimelt proovisin teist sorti saviga. See savi oli kõrgema samotilisusega ehk teralisem ja seega jäigem ning ei paindu põletuses niivõid. Lisaks asetas juhendaja selle põletusahjus kõige madalama riiuli peale, et saaks veidi vähem kuumust. Lõpuks siis mu vaagen õnnestuski!



















teisipäev, 11. juuni 2019

Roosiline lillevaas










Tundsin puudust kõrgest lillevaasist. Sellisest, kuhu saaks panna korraliku sülemi. See seisis mu saviprojektide nimekirjas juba mõnda aega. Kuna ma seda vaasi kedra peal ei treinud, siis vastav kuju tuli saavutada pilutamise ehk lõikamise ja kleepimise teel ja see oli mul koos rooside meisterdamisega üsna pikk ette võtmine. Hiinast (aliexpresstellisin roosidega silikoonvormid (mis tegelikult on mõeldud vist kokakunsti tarbeks), niiet kahjuks ma nii osav ei ole, et oma väikeste sõrmekestega oskaks nii kaunilt voolida. 

Sain palju kiita selle vaasi eest enne glasuurimist. Ise olin ka rahul.  Kõik juba ootasid ja küsisid, et kas juba on valmis. Hiljem juhendaja naljatles ja ütles,  hea et ma seda maha ei müünud.





Glasuurimine mulle üldse ei meeldi, nagu olen seda ilmselt varemgi mõista andnud. Just selle pärast, et mul on nii selge visioon alati, milline peaks tulemus olema. Seega pelgan ära rikkuda seda, millega juba rahul olen.
Alguses mõtlesin kogu vaasi üleni roosidega katta, kuid lõpuks leidsin, et võib-olla läheb see liiga ühesuguseks mustriks ja see vormimine võttis ikka hullult kaua aega ka. Siis mõtlesin vaasi kõik ühe glasuuriga katta, valge kristall või Orion. Siis jällegi oleks ilmselt efekti kaotanud. Lõpuks....valisin ikkagi roosad roosid. Näidise peal oli glasuur hästi õrn träpsuline roosa, aga siis segas juhendaja glasuuri juurde ja nägin, kuidas see tegelikult teiste tehtud asjade peal välja kukkus ja ma pettusin. tegin jälle oma plaane ringi.

Kui toorikut vaadata, siis ikka veel fantaasia hakkab tööle ja mõtlen, mis värve kõike oleks võinud proovida...aga valisin siiski turvalisema tee, sest pidin ikkagi arvestama oma koduse interjööriga...
Lillevaasi kõrgus 30 cm, ümbermõõt 32 cm.











ja et saaks ikka vaasi koos lilledega üles pildistada, korjasin tee äärest kauneid lillasid kellukaid.















teisipäev, 4. juuni 2019

Tee kausikesed










Järgmisena esitlen oma nelja kausikest. Algne idee oli, et tahan selliseid nunnusid kausikesi tee joomiseks, noh nagu Hiinas või üldse Aasias...Aga need kausid tulid mõnusa suurusega, et sobivad ka niisama mille iganes serveerimiseks (selle peale ilmselt teegurmaanid hoiavad kahe käega peast kinni 😝).

Nende tegemiseks kasutasin kipsvormi, mahutavad ca 200 ml vedelikku. 
































neljapäev, 23. mai 2019

Jumala silm/ Gods Eye









Sattusin eelmisel kevadel pühasse paika - Hiide. See oli kuidagi nii nii eriline hetk. Mõistsin seal, kuidas (paljud) eestlased ei ole kiriku rahvas, vaid ikka metsa ja looduse rahvas. Seal oli midagi. Midagi, mis pani teistmoodi tundma. Seal on mingi rahu, mingi vägi, mingi püha lummus. Need suured puud, see ohvrikivi ja see imeilus lintides ja šlehvides noor puuke...minu jaoks on see midagi teistmoodi. Nüüd, igakord kui sinna naasen, võtan midagi kaasa, et vanadele hingedele jätta ja puu külge oma soovid panna. Varem olid need kaunistused minu poolt üsna tagasihoidlikud - jupike värvilist nööri või linti. 













Esimesel korral nägin seal sellist okstest ja lõngast põimitud talismanimoodi asja. Tahtsin ise ka hirmsast midagi sellist meisterdada. Aga ma ju isegi ei teadnud kuidas seda tegelikult nimetatakse. Nii ma siis hakkasin otsast googeldama, esialgu ei osanud sinna isegi kirjutada, mida ma tahan. Sisestasin erinevaid märksõnu ning veidi klõbistamist ja jõudsingi tulemuseni. Inglise keeles God`s Eye. Silme eest läks kirjuks...muudkui ahhetasin. MIDA KÕIKE saab teha! Millised mustrid ja kombinatsioonid! Imeline! 

Jumala silm (hispaania keeles, Ojo de Dios) on spirituaalne ese,  mis on tehtud lõngast ja on põimitud puust ristile. Enamasti levinud Mehhiko ja Mehhiko-ameerika kogukondades, nii põlisrahvaste kui ka katoliku rahva seas. Spirituaalse Jumala silma mõte oli uskujate jaoks, et neil on võime näha ja mõista füüsilisele silmale tundmatuid asju. Hispaania koloonia ajal New Mexico'is, 16.-19. Sajandil, paigutati Ojos de Dios sinna, kus inimesed töötasid või kus nad mööda teed kõndisid.


Minu  valvsad silmad said sellised














Selle kullakarva pani Eve mult poolsalaja piistu.




Kasutasin nende valmistamiseks grilltikke, erinevaid lõngajääke, mulineesid ja pitsi.

Ühel ilusal kevadpäeval läksimegi Hiide ja riputasime need koos soovidega puu külge.












reede, 10. mai 2019

Makramee seinakaunistus












Enne kõike käisin mere ääres kaikajahil. Leidsin paraja juraka, mille pikkus on ca 114 cm ja jämedus kõige laiemast kohast ca 2,5 cm. Kuivatasin seda enne paar päeva kodus radiaatori peal ja pärast kraapisin koore maha.






Mina muidugi alustan kohe suurelt. Üks lillepotihoidja ja kohe tahan võimsat seinakaunistust teha.

Hiinast tellitud nöör jõudis väga ruttu kohale. Arvan, et umbes 10 päevaga ja kvaliteet on väga OK - puuvillane. Niiet edaspidi ma Eestist küll rohkem nööri ei raatsi osta. Nööri jämedus 3 mm ja rulli peal kokku 200 m.







Kuna ma ei oska ju täpselt arvestada, kui palju millegi peale kulub, siis selle kaunistuse peale kulus praktiliselt kõik ära. Natuke läks raisku ka, kuid samas piisavalt pikad jupid jäid alles, et panin tallele. Ehk saab mõne muu projekti juures ära kasutada.
Panin isegi kirja kui pikad nöörid millegi tarvis võtsin, aga kuna meisterdamisest on juba oma jagu vett merre voolanud, siis endalegi märkmed üsna segased.
Omamoodi kunst oli ka leiutada, kuhu see asi meisterdamise ajaks riputada, et endal mugav sõlmida oleks ja käed või selg ära ei väsiks. Proovisin nii kahe tooli vahele kui ka kapi uste otsa panna, aga lõpuks kõige stabiilsema variandi leidsin ribikardinate külge riidepuuga riputada😁

Alustasin kogu projekti keskmisest osast. Edasi tegin suure kaare- alustasin ühe otsa ühelt, teise teiseltpoolt ja keskelt sõlmisin kokku.  Järgmisena läksid sinna külge narmad, siis tegin kaks keerupatsi ja lõpuks tutid külgedele ja alla tippu.
Kogu teose mõõtmed( ilma pulgata) on ca 70 cm lai ja 78 cm pikk.









Sõlmed mida kasutasin oma töös:



1. right-facing square knot








2. Diagonal clove hitch








3. Right- twisting half square knot















esmaspäev, 29. aprill 2019

Taco korvikesed














Mul käisid külalised. Mõlgutasin tükk aega, mida head lauale panna ja lõpuks leidisn huvitava retsepti, mida tahtsin kohe järele proovida. Veidi kohandasin oma matse-eelistusete järgi ja valmis saidki mõnusad taco korvikesed.

Vaja läheb:
600 g hakkliha
peotäis kirsstoimateid
200 g konservmaisi
jalopenosid purgis (võib muidugi ka värske)
Taco maitseainesegu (Santa maria)
Wontoni tainast
200 g Cheddar juustu


Mina tegin nii:
Praadisin pannil hakkliha ja segasin sisse maitseainesegu. Tükeldasin tomatid ja jalopeno ning segasin koos maisiga praetud hakklihale juurde. Riivisin suure riivi avaga juustu.
Ladusin muffini vormi sisse Wontoni lehed, tõstsin lusikatäie hakklihasegu sinna sisse ja peale pudistasin riivitud juustu. Plaaditäis läks ahju 180 C juures ca 10 minutiks.










Wontoni lehtedest tehakse muidu hiina pelmeene. See on selline hästi õhuke tainas ja küpsetades jääb mõnusalt krõbe ja hoiab hästi vormi. Mina leidsin seda tainast Umami poest. Müüakse sügavkülmutatult ja tainas on juba valmis lehtedena pakis. Lehtede suurus peaks olema 9 x 9 cm ja kokku oli ligi 40 lehte ühes pakis.










Oh...need olid nii mõnusad ampsukad, mida tore ka näiteks sünnipäeval serveerida. Valmivad ka väga kiiresti.