Tee kausikesed

Järgmisena esitlen oma nelja kausikest. Algne idee oli, et tahan selliseid nunnusid kausikesi tee joomiseks, noh nagu Hiinas või üldse Aasias...Aga need kausid tulid mõnusa suurusega, et sobivad ka niisama mille iganes serveerimiseks (selle peale ilmselt teegurmaanid hoiavad kahe käega peast kinni 😝).

Nende tegemiseks kasutasin kipsvormi, mahutavad ca 200 ml vedelikku. 

Jumala silm/ Gods Eye

Sattusin eelmisel kevadel pühasse paika - Hiide. See oli kuidagi nii nii eriline hetk. Mõistsin seal, kuidas (paljud) eestlased ei ole kiriku rahvas, vaid ikka metsa ja looduse rahvas. Seal oli midagi. Midagi, mis pani teistmoodi tundma. Seal on mingi rahu, mingi vägi, mingi püha lummus. Need suured puud, see ohvrikivi ja see imeilus lintides ja šlehvides noor puuke...minu jaoks on see midagi teistmoodi. Nüüd, igakord kui sinna naasen, võtan midagi kaasa, et vanadele hingedele jätta ja puu külge oma soovid panna. Varem olid need kaunistused minu poolt üsna tagasihoidlikud - jupike värvilist nööri või linti. 

Esimesel korral nägin seal sellist okstest ja lõngast põimitud talismanimoodi asja. Tahtsin ise ka hirmsast midagi sellist meisterdada. Aga ma ju isegi ei teadnud kuidas seda tegelikult nimetatakse. Nii ma siis hakkasin otsast googeldama, esialgu ei osanud sinna isegi kirjutada, mida ma tahan. Sisestasin erinevaid märksõnu ning veidi klõbistamist ja jõudsingi tulemuseni. Inglise keeles God`s Eye. Silme eest läks kirjuks...muudkui ahhetasin. MIDA KÕIKE saab teha! Millised mustrid ja kombinatsioonid! Imeline! 

Jumala silm (hispaania keeles, Ojo de Dios) on spirituaalne ese,  mis on tehtud lõngast ja on põimitud puust ristile. Enamasti levinud Mehhiko ja Mehhiko-ameerika kogukondades, nii põlisrahvaste kui ka katoliku rahva seas. Spirituaalse Jumala silma mõte oli uskujate jaoks, et neil on võime näha ja mõista füüsilisele silmale tundmatuid asju. Hispaania koloonia ajal New Mexico'is, 16.-19. Sajandil, paigutati Ojos de Dios sinna, kus inimesed töötasid või kus nad mööda teed kõndisid.

Minu  valvsad silmad said sellised

Selle kullakarva pani Eve mult poolsalaja piistu.

Kasutasin nende valmistamiseks grilltikke, erinevaid lõngajääke, mulineesid ja pitsi.

Ühel ilusal kevadpäeval läksimegi Hiide ja riputasime need koos soovidega puu külge.

Makramee seinakaunistus

Enne kõike käisin mere ääres kaikajahil. Leidsin paraja juraka, mille pikkus on ca 114 cm ja jämedus kõige laiemast kohast ca 2,5 cm. Kuivatasin seda enne paar päeva kodus radiaatori peal ja pärast kraapisin koore maha.

Mina muidugi alustan kohe suurelt. Üks lillepotihoidja ja kohe tahan võimsat seinakaunistust teha.

Hiinast tellitud nöör jõudis väga ruttu kohale. Arvan, et umbes 10 päevaga ja kvaliteet on väga OK - puuvillane. Niiet edaspidi ma Eestist küll rohkem nööri ei raatsi osta. Nööri jämedus 3 mm ja rulli peal kokku 200 m.

Kuna ma ei oska ju täpselt arvestada, kui palju millegi peale kulub, siis selle kaunistuse peale kulus praktiliselt kõik ära. Natuke läks raisku ka, kuid samas piisavalt pikad jupid jäid alles, et panin tallele. Ehk saab mõne muu projekti juures ära kasutada.

Panin isegi kirja kui pikad nöörid millegi tarvis võtsin, aga kuna meisterdamisest on juba oma jagu vett merre voolanud, siis endalegi märkmed üsna segased.

Omamoodi kunst oli ka leiutada, kuhu see asi meisterdamise ajaks riputada, et endal mugav sõlmida oleks ja käed või selg ära ei väsiks. Proovisin nii kahe tooli vahele kui ka kapi uste otsa panna, aga lõpuks kõige stabiilsema variandi leidsin ribikardinate külge riidepuuga riputada😁

Alustasin kogu projekti keskmisest osast. Edasi tegin suure kaare- alustasin ühe otsa ühelt, teise teiseltpoolt ja keskelt sõlmisin kokku.  Järgmisena läksid sinna külge narmad, siis tegin kaks keerupatsi ja lõpuks tutid külgedele ja alla tippu.

Kogu teose mõõtmed( ilma pulgata) on ca 70 cm lai ja 78 cm pikk.

Sõlmed mida kasutasin oma töös:

1. right-facing square knot

2. Diagonal clove hitch

3. Right- twisting half square knot

Taco korvikesed

Mul käisid külalised. Mõlgutasin tükk aega, mida head lauale panna ja lõpuks leidisn huvitava retsepti, mida tahtsin kohe järele proovida. Veidi kohandasin oma matse-eelistusete järgi ja valmis saidki mõnusad taco korvikesed.

Vaja läheb:

600 g hakkliha

peotäis kirsstoimateid

200 g konservmaisi

jalopenosid purgis (võib muidugi ka värske)

Taco maitseainesegu (Santa maria)

Wontoni tainast

200 g Cheddar juustu

Mina tegin nii:

Praadisin pannil hakkliha ja segasin sisse maitseainesegu. Tükeldasin tomatid ja jalopeno ning segasin koos maisiga praetud hakklihale juurde. Riivisin suure riivi avaga juustu.

Ladusin muffini vormi sisse Wontoni lehed, tõstsin lusikatäie hakklihasegu sinna sisse ja peale pudistasin riivitud juustu. Plaaditäis läks ahju 180 C juures ca 10 minutiks.

 

Wontoni lehtedest tehakse muidu hiina pelmeene. See on selline hästi õhuke tainas ja küpsetades jääb mõnusalt krõbe ja hoiab hästi vormi. Mina leidsin seda tainast Umami poest. Müüakse sügavkülmutatult ja tainas on juba valmis lehtedena pakis. Lehtede suurus peaks olema 9 x 9 cm ja kokku oli ligi 40 lehte ühes pakis.

Oh...need olid nii mõnusad ampsukad, mida tore ka näiteks sünnipäeval serveerida. Valmivad ka väga kiiresti.

emadepäevaks võihoidlad

Harjutamine teeb meistriks - nagu öeldakse.

Sain võitoosi tellimuse, et emadepäevaks ühele heale emale edasi kinkida.

Kokku tuli neid lõpuks kolm tükki. Kolm pidi kohtu seadus ka ju  olema. Nimelt kahel korral läks midagi vussi, seega päris võõrale inimesele ei julge sellist poolpraaki kinkida. Aga keraamikas on meil selline insidejoke, et kui asi päris nii ei tulnud nagu ette kujutad, siis emale meeldib ikka :)

Kõik toosid on omamoodi ja iga üks oma stiililt veidi erinev. Iga ühe juurde panin võrdluseks 150 g või paki, mille mõõtmed on 9,5 x 7 x 2,5 cm.

Esimene versioon

See tuli peaaegu selline nagu olin ette kujutanud, aga glasuurimine läks veidi vussi. Nimelt ei teadnud ma, et see valge glasuur oli liiga paks. Valasin kogu kaane sellega üle ja täpid jäid kõik paksu korra alla peitu. Siis pidin umbes ennustama, kus need mummud olla võiks ja kraapisin ettevaatlikult valget maha. Aga lõpp-põletusest tulles oli näha, et glasuurid omavahel veidi segunesid ja tulemus ei olnud päris puhas (just kaane peal). Minu emale vasti ikka meeldib :)

Suurus: alus 14x9,5x 1 cm, kaas 11,5 x 7,5 x 6 cm. 150 g võid mahub küll aluse peale, aga kaas sellega koos mitte.

Teine versioon

Tuli ju ka peaaegu nagu ma ette kujutasin, aga selle glasuur läks aluse põhjal vähe nässu. Omaarust valasin küll ühtlaselt, kuid ühest nurgast jäi siiski ebaühtlane kiht. Pluss veel see, et pärast ei mahtunud kaas koralikult aluse peale ja juhendaja lihvis külge umbes 2 mm õhemaks, seega see serv on veidi gasuurist paljast.

Selle siis jätan endale.

Suurus 13x 3 x 2 cm, kaas 11x 8 x 5 cm. Selle puhul sama, et aluse peale 150g võipakku justkui mahub, aga kaas päris nii peale ei lähe.

Kolmas versioon

Seda ma nüüd julgen edasikinkimiseks anda. Kuigi ka see ei ole ideaalne. Aga selle kohta on meil ka oma ütlus - see on kunst. Ja kui perfektselt sirget tahad, siis osta poest.

Nimelt kaant alt poolt vaadates on see veidi lopergune, külgedelt hoiab laiali. Aga kõige tähtsam, et kaas peale mahub. 150 g või mahub ka kenasti koos kaanega peale.

Ja kõik koos ühel pildil, kus saab neid omavahel võrrelda.

Emadepäev ei ole üldse mägede taga, seega täiesti ajakohane postitud. Ja minu ema ei käi siin lehel, sest ta pole sellest isegi teadlik, seega tema kingitust ma ei reeda ka :)

Ehtekaktus ja toosike

Ühe savitunni lõpus valmistasin ülejääkidest kiirelt pisikese kaktusepuu ehete hoidmiseks. 
Õhtuti enne magama minekut, korjan kõrvarõngad ja muud vidinad küljest ja nii nad mul laiskusest dušširuumi mõneks päevaks vedelema jäävadki. Aga et neil natuke ilusam vedeleda oleks, valmistasingi aluse kuhu neid jätta. 

Puuke ise üsna pisike, kuid täidab oma eesmärki. Kaktuse kõrgus ca 10 cm, taldriku diameeter 11cm.

Teine kiire lõpuspurdijäägiprojekt oli toosike.
Valmistatud näputehnikas. Ehk siis algueses on käes savist pall, lükkad sinna sõrme sisse (kuni keskele umbes) ja edasi mudid sellest meditatiivselt kausi või mida iganes. Tegin kausikesele kaane ka peale ja kokku saingi toosi. Kodus mõtlesin, et mis ma selles küll hoidma hakkan. See on ka üsna pisike, kõrgus koos kaanega 9 cm ja diameeter ca 10 cm.  Lõpuks jõudsin otsusele ja  valasin suhkrut täis. Suhkrut kasutan kodus üsna vähe, isegi tee sisse panen enamasti mett, seega piisabki sellisest pisikesest suhkrutoosist. Aga võibolla otsustan ühel päeval ikkagi päris suhkrutoosi teha. Nagu ma varemgi olen öelnud, siis mulle meeldib teha asju nii, et ma tean, kellele ja mille jaoks seda meisterdan, siis tuleb nagu paremini välja...