Taco korvikesed

Mul käisid külalised. Mõlgutasin tükk aega, mida head lauale panna ja lõpuks leidisn huvitava retsepti, mida tahtsin kohe järele proovida. Veidi kohandasin oma matse-eelistusete järgi ja valmis saidki mõnusad taco korvikesed.

Vaja läheb:

600 g hakkliha

peotäis kirsstoimateid

200 g konservmaisi

jalopenosid purgis (võib muidugi ka värske)

Taco maitseainesegu (Santa maria)

Wontoni tainast

200 g Cheddar juustu

Mina tegin nii:

Praadisin pannil hakkliha ja segasin sisse maitseainesegu. Tükeldasin tomatid ja jalopeno ning segasin koos maisiga praetud hakklihale juurde. Riivisin suure riivi avaga juustu.

Ladusin muffini vormi sisse Wontoni lehed, tõstsin lusikatäie hakklihasegu sinna sisse ja peale pudistasin riivitud juustu. Plaaditäis läks ahju 180 C juures ca 10 minutiks.

 

Wontoni lehtedest tehakse muidu hiina pelmeene. See on selline hästi õhuke tainas ja küpsetades jääb mõnusalt krõbe ja hoiab hästi vormi. Mina leidsin seda tainast Umami poest. Müüakse sügavkülmutatult ja tainas on juba valmis lehtedena pakis. Lehtede suurus peaks olema 9 x 9 cm ja kokku oli ligi 40 lehte ühes pakis.

Oh...need olid nii mõnusad ampsukad, mida tore ka näiteks sünnipäeval serveerida. Valmivad ka väga kiiresti.

emadepäevaks võihoidlad

Harjutamine teeb meistriks - nagu öeldakse.

Sain võitoosi tellimuse, et emadepäevaks ühele heale emale edasi kinkida.

Kokku tuli neid lõpuks kolm tükki. Kolm pidi kohtu seadus ka ju  olema. Nimelt kahel korral läks midagi vussi, seega päris võõrale inimesele ei julge sellist poolpraaki kinkida. Aga keraamikas on meil selline insidejoke, et kui asi päris nii ei tulnud nagu ette kujutad, siis emale meeldib ikka :)

Kõik toosid on omamoodi ja iga üks oma stiililt veidi erinev. Iga ühe juurde panin võrdluseks 150 g või paki, mille mõõtmed on 9,5 x 7 x 2,5 cm.

Esimene versioon

See tuli peaaegu selline nagu olin ette kujutanud, aga glasuurimine läks veidi vussi. Nimelt ei teadnud ma, et see valge glasuur oli liiga paks. Valasin kogu kaane sellega üle ja täpid jäid kõik paksu korra alla peitu. Siis pidin umbes ennustama, kus need mummud olla võiks ja kraapisin ettevaatlikult valget maha. Aga lõpp-põletusest tulles oli näha, et glasuurid omavahel veidi segunesid ja tulemus ei olnud päris puhas (just kaane peal). Minu emale vasti ikka meeldib :)

Suurus: alus 14x9,5x 1 cm, kaas 11,5 x 7,5 x 6 cm. 150 g võid mahub küll aluse peale, aga kaas sellega koos mitte.

Teine versioon

Tuli ju ka peaaegu nagu ma ette kujutasin, aga selle glasuur läks aluse põhjal vähe nässu. Omaarust valasin küll ühtlaselt, kuid ühest nurgast jäi siiski ebaühtlane kiht. Pluss veel see, et pärast ei mahtunud kaas koralikult aluse peale ja juhendaja lihvis külge umbes 2 mm õhemaks, seega see serv on veidi gasuurist paljast.

Selle siis jätan endale.

Suurus 13x 3 x 2 cm, kaas 11x 8 x 5 cm. Selle puhul sama, et aluse peale 150g võipakku justkui mahub, aga kaas päris nii peale ei lähe.

Kolmas versioon

Seda ma nüüd julgen edasikinkimiseks anda. Kuigi ka see ei ole ideaalne. Aga selle kohta on meil ka oma ütlus - see on kunst. Ja kui perfektselt sirget tahad, siis osta poest.

Nimelt kaant alt poolt vaadates on see veidi lopergune, külgedelt hoiab laiali. Aga kõige tähtsam, et kaas peale mahub. 150 g või mahub ka kenasti koos kaanega peale.

Ja kõik koos ühel pildil, kus saab neid omavahel võrrelda.

Emadepäev ei ole üldse mägede taga, seega täiesti ajakohane postitud. Ja minu ema ei käi siin lehel, sest ta pole sellest isegi teadlik, seega tema kingitust ma ei reeda ka :)

Ehtekaktus ja toosike

Ühe savitunni lõpus valmistasin ülejääkidest kiirelt pisikese kaktusepuu ehete hoidmiseks. 
Õhtuti enne magama minekut, korjan kõrvarõngad ja muud vidinad küljest ja nii nad mul laiskusest dušširuumi mõneks päevaks vedelema jäävadki. Aga et neil natuke ilusam vedeleda oleks, valmistasingi aluse kuhu neid jätta. 

Puuke ise üsna pisike, kuid täidab oma eesmärki. Kaktuse kõrgus ca 10 cm, taldriku diameeter 11cm.

Teine kiire lõpuspurdijäägiprojekt oli toosike.
Valmistatud näputehnikas. Ehk siis algueses on käes savist pall, lükkad sinna sõrme sisse (kuni keskele umbes) ja edasi mudid sellest meditatiivselt kausi või mida iganes. Tegin kausikesele kaane ka peale ja kokku saingi toosi. Kodus mõtlesin, et mis ma selles küll hoidma hakkan. See on ka üsna pisike, kõrgus koos kaanega 9 cm ja diameeter ca 10 cm.  Lõpuks jõudsin otsusele ja  valasin suhkrut täis. Suhkrut kasutan kodus üsna vähe, isegi tee sisse panen enamasti mett, seega piisabki sellisest pisikesest suhkrutoosist. Aga võibolla otsustan ühel päeval ikkagi päris suhkrutoosi teha. Nagu ma varemgi olen öelnud, siis mulle meeldib teha asju nii, et ma tean, kellele ja mille jaoks seda meisterdan, siis tuleb nagu paremini välja...