Kodune müsli

Tööpäeva hommikuti on iga minut arvel ja seega ei viitsi söögi tegemise peale aega raisata, sest just nendel hommikutel kui vara ärkama peab, on uni eriti magus. 

Üritame ikka vaheldust luua nende lihtsasti valmivate einete puhul...mõnikord võileib, tihti smuuti ja vahel ka näiteks müsli.

Poe müslide puhul on üks kahest, kas näevad välja nagu kuiv linnutoit või on ülimagus ja igasugu lisaaineid täis. Seetõttu polegi ma juba ammu müslit ostnud. Jällegi on internet täis kõikvõimalikke õpetusi ja ega ma siin õpetama ei hakkagi, lihtsalt kirjeldan kuidas mina teen. 

Ühe korraliku portsu sain nii:
0,5 kg täistera kaerahelbeid
2 kuhjaga spl kookosrasva
3 spl mett
 kaneeli

Sulatasin vesivannil mee ja kookosrasva. Laotasin ahjuplaadile kaerahelbed ja valasin sulatatud mee ja rasvaga üle, puistasin peale tunde järgi kaneeli ja segasin kõik omavahel läbi.

Lükkasin plaadi ahju, kuumusega 180C ja aeg ajalt segasin veel. Ahjus hoidsin niikaua kuni kaerahelbed muutusid kuldpruuniks, umbes 15-20 minutit.

Kui kraam ahjust väljas, võib lisada juurde mida hing ihaldab - seemneid, pähkleid, kuivatatud marju või-puuvilju.

Mina panin:
seesamiseemneid
linaseemneid
kuivatatud kirsse
puuviljasegu
kuivatatud arooniaid
mandlilaaste

 Mulle meeldib seda süüa maitsestamata jogurtiga ja peale panna natuke oma tehtud vaarikamoosi :)

võitoos

Eve unistab päris oma kodust väljamaal. Kuigi kodu veel olemas ei ole, siis juba ta tellis sinna oma kööki võitoosi. Ettekirjutusi mulle ei tehtud ja anti täiesti vabad käed. Mulle meeldib niimoodi savi voolida, et ma mõtlen just selle inimese peale, kes selle asja omanikuks saab. 

Nagu ma varemgi maininud olen, siis glasuur üllatab iga kord. Kujutasin seda asja natuke värvilisemana ette. Lilled ja linnuke pidid liivakarva kollasemad jääma, seekord siis lepime naturaalse tooniga. Pean veel õppima ja harjutama. Voolimistulemusega jäin ma ise väga rahule, aga värvis pettusin. Nii et kui Evele ei meeldi, siis keegi teine saab ikka endale....kasvõi ma ise, sest minu esimene võitoos on küll suhteliselt inetu :)

Unevandid

Saime hiljuti ühe uue sõbra  võrra rikkamaks. Koguaeg mõtlesin, et ah jõuab küll meisterdada või midagi muud uuele ilmakodanikule esimeseks kingiks välja mõelda....ja juba ta sündiski.

Sattusin mõnda aega tagasi Pinterestis sellise pildi peale. 

 

Mõtlesin kohe, et tahaks proovida neid elevandikesi heegeldada ja kuna sõprade seas on suur beebibuum, siis kaua ei pidanudki ootama. Nüüd kui beebi oli sündinud, ei olnud mul aega enam uimerdada, haarasin heegelnõela ja hakkasin otsast pusima.

See konkreetne näidis on pärit Etzist. Juhend oli muidugi tasuline ja kuskilt ei leidnud just sellise kujuga elevanti mis mind kõnetaks. Nii leiutasingi ise... ja ega ma seda ise ka kirja ei osanud kuidagi panna.

Alustasin sabaotsast ja lõpetasin londiga. Elevant ise on nii pisike, et mahub peopessa ära. Alguses 3-4 ringi kasvatasin silmuseid, siis tegin mõned ringid ühepalju silmi, siis jälle võtsin kaela jaoks kokku. Pea tarvis kasvatasin jälle ja londi jaoks võtsin kokku. Jalad õmblesin kõik eraldi külge. Kõrvade jaoks tegin  esimesed silmused peakülge ja kasvatasin väljapoole. Silmad õmblesin paari pistega musta värvi lõngaga.

Ahjaa ja Madis aitas mind ka, painutas alumiinumtraadist mulle ühe ilusa rõnga. 

ja nii nad nüüd tiirlevad väikese Joni pea kohal ja lahutavad tema meelt :)

Värvilised põlvikud

Mäletan kui väike olin, siis mu emal olid hästi toredad värvilised kootud põlvikud. Olen emasse, mu varbad külmetavad peaaegu alati. Toas ei pea üldse külm olema, nagu praegugi, istun diivanil lühikesed riided seljas, aga jala on külmad. Villaste sokkidega varustab meid igal jõulul vanaema, aga mul tuli mõte, et teeks hoopis ühed värvilised põlvikud. 

Kasutasin ära erinevaid lõngajääke, niiet ainuke ressurss mis nende tegemisele kulus oli aeg.

Leidsin internetist päris laheda online-programmi, kus saab kirja panna nii kudumis- kui ka heegeldamismustreid. Pean veel veidi kätt harjutama, sest heegeldamise kirja panemine tundus hirmus nikerdamine. Aga nende põlvikute mustritega sain küll kiirelt hakkama.

Kätt saab mustrite kirja panemisega harjutada siin.

Mustrid ülevalt ala 

Korrusvaagen

Ideed veel otsa ei saa ... võib juhtuda, et mingid muud takistused on ees, näiteks pole õigeid vahendeid või just selliseid lisandeid nagu vaimusilmas ette näen...

Valmistasin savist korrusvaagna. Selle jaoks tellisin ikka Hiinast vajalikud osad. Tihti teeb skeptiliseks asjade väga madal hind, aga peab tunnistama et hirm on olnud asjata. Napilt üle kahe euro maksis vaja minev kronstein. Parajalt tugevast metallist, kolmeosaline, üksteise sisse keeratavad. Kaasas olid isegi silikoonist rõngad, mis käivad toru ja taldriku vahele, aga minu taldrikud olid nii paksud, et ei oleks saanud torusid kokku keerata.

Kuna nagunii ma perfektselt sirgeid taldrikuid teha ei oska, siis otsustasin kõik taldrikud hoopis erinevad teha.

Kampsik

Mul on praegu sitsi-satsi-pitsi-maania. Totaalselt. Iga päev ei viitsi ma ennast ilusti riidesse panna...seda enam, et kui tööle lähen siis pean oma riided nagunii valge vormi vastu vahetama.  Aga naiselikke naisi hindan ma kõrgelt.

Seekord tegin ühe vana kampsuni natuke ümber ja nunnumaks.

Kõigepealt nägi kampsun välja selline. Pärineb see veel ajast, kui Eestis HjaM-i ei olnud ja sai Soomes shoppamas käidud. Mingi hetk mulle enam üldse selle kampsuni krae ei meeldinud ja ma ei kandnud seda päris tükk aega.

Tegu on masinal kootud kampsuniga ja avastasin, et krae oli eraldi juurde õmmeldud niiet selle eemaldamine oli lihtsamast lihtsam. Isegi kaeluse äärt ei pidanud kuidagi teistmoodi sättima. Sellisel moel kandsin taasavastatud vana kampsunit meeleldi.

Viimasel ajal kaltsukates käies vaatan ma rohkem riiete puhul kangast, mustrit, tegumoodi, detaile ja üldse mitte seda kuidas mulle antud riideese sobiks, vaid seda kas sellest saaks midagi muud teha.

Umbes korra nädalas külastan ikka kohalikku Sõbralt Sõbrale poodi, sest see on niiiii niii odav...leisin sealt ühe beezi seeliku, millel oli vahva satsiline alumine äär ja üleval ääres oli ka õrn läbipaistev pits. Valge seelik on kuskilt mujalt täitsa niisama saadud, selle puhul mulle ka imponeeris just see alumine äär.

Lisaks võtsin kasutusele ühe vana sviitri küljest õla kaunistused. Seda sviitrit ma nagunii ei kandnud. Mõlemalt õlalt sain pitsid lahti harutada ja õmblesin teise kampsuni külge, kaeluse äärde ette ja taha.

Vannitoa aksessuaar

Mulle meeldib ikka praktilisi asju teha. Mingid kujukesed tunduvad nii igavad, kuigi võivad imeilusad olla...

Ei oskagi nimetust anda sellele asjandusele, aga nägemus oli kindel. Eesmärk on paremini oma käepäraseid asju hoiustada. Just neid, mida igapäev kasutame. Korvikesi on vannitoas ju nii palju ja kui midagi võtma lähen, siis alati peab kõigepealt tegelema suurte kaevetöödega.

Kuna meie vannituba on üleni merestiilis, siis selline sai ka uus aksessuaar.

  

Valmis tööülesandeid täitma! Kunstvalguse käes (vannitoas) ei jää värvid õiged. Tegelikult on ikka läbikumav sinakas, mitte hallides toonides.