Seemnehelmestega tikkimise lainel olles püüdsin kõikvõimalikku proovida ja välja mõelda. Seekordne saavutus oli peenike vöö. Eespool muster ja ümber keha põimitav pael, millega saab reguleerida laiust.
Tikandi tegin (ikka nagu varemate asjadegi puhul) seemisnaha taolisele kangale.
Mu keraamikaringi juhendajal on alati väga kiftid riided seljas. Tagamaid paljastades selgus, et ka tema on ehtne redisainer. Tema stiili juures meeldib mulle väga, et ta on hästi naiselik ja selline vintage stiiliga. Lisab mõnele kaltsukast pärit kleidile või kampsunile sitsid-satsid juurde ja ongi üliilus. Kõigepealt oli tal üks pikk seelik - selle kohta rääkis ... näe siin on üks meeste särk, siin on üks voodilina, see oli kunagi kleit... Hiljuti märkasin ühte dressipluusi - varrukad olid krookesse õmmeldud ja varruka otsa lisatud pits. Väikesed nüansid, aga loovad romantilise väljanägemise.
Tahtsin ka mina proovida midagi sarnase stiiliga.
Kõik kolm asja on tee minuni leidnud otse loomulikult kaltsukast.
kleit
tuunika
seelik
Põhiosaks jäi tuunika, mille ümber hakkasin kangaga mängima. Ruudulise kleid varrukatest tegin uuele kleidile ka varrukad. Mõlemast servast on kroogitud, et jääks puhevile hoidma. Samast kangast õmblesin ka kolmanda tasku. Tasku ülemises servas on kumm, et käsi ikka sisse mahuks aga samas hoiaks veidi kotti. Valgel seelikul lõikasin ära värvli osa ja õmblesin alguses selle ruudulise kleidi alumise osaga kokku. Seejärel õmblesin kogu kupatuse tuunika voodri külge. Seeliku ruudilise osa alumise serva krookisin alt üles ca 15 cm vahedega. vasakule küljele õmblesin veel suvalisest riidest neli rida satse juurde, et ikka uhkem saaks! Kogu kleidi eelarve - 8 eurot!
Ilmselt jääb see mu septembrikuu viimaseks postituseks, sest ülehomme sõidame puhkusereisile!!!!!
Lisan teemakohase pala. Kuulsin seda ühel hommikul raadiost ja kohe hakkas meeldima.
Ehin ennast taas võõraste sulgedega. Või noh, kampsun on ju minu... mitte üldsegi võõras :) Ja inimene kes mulle selle tegi, on kõike muud kui võõras!!!
Mu ema kudus mu õele ühe ilusa pika halli värvi kampsuni. Selleks hetkeks oli mul endalgi just mõte, et tahaks sellist mõnusat sossut kampsikut, mida jahedal suveõhtul ja külmal sügishakul jope asemel soojenduseks üle saaks panna. Kuna ma ise nii suurt projekti jälle ei viitsinud ette võtta, siis algul mõtlesin, et kogun raha ja osta Donna Nordiku mõne iluduse. Nähes, et mu ema on võimeline suhteliselt kergekäeliselt ühe sellise valmis tegema, siis mis oleks parem kui oma ema tehtud kampsun. Tema oli kohe lahkelt nõus. Ostsin lõnga ( Tallinna Kaubamaja lõngapoest, vist oli Liann Lõngad). Kampsuni mustri disainisin ise, koosneb erinevatest palmikutest. Hõlmadel on ümberringi soonik kootud...alumine äär jäi veidi kiskuma ülespoole, seda ei osanudki kuidagi lahendada, aga mind see ei häiri ka...Olemas on ka vöö.
Selles on eriti mõnus puuvilju ladustada. Kausi põhja tegin mustri kastanipuu lehtedega.
Tassid
Kaks tassi. Plaan oli minna homme heale sõbrannale soolaleivale, aga see lükkus kahjuks teadmata ajaks edasi. Salaja meisterdasin juba valmis kruusid sõbrannale ja tema tütrekesele.
Ja järgmised tööd on ka juba ahjus. Alati põnevusega ootan, mis sealt välja tuleb. Suuri ettekujutusi pole mõtet luua, kunagi ei tea...
