snäkivaagnad

Tegin vaagnad eesmärgiga need kindlaks kuupäevaks valmis saada. Ootasime külalisi ja mis oleks uhkem kui omatehtud taldrikutelt juustu ja tapast serveerida. Mis sest, et need õigeks ajaks valmis ei saanud, kasutust leiavad sellegi poolest.

Vajasin sellist taldrikud kus oleks konkreetselt sektorid omavahel eraldatud. Koledam nimi oleks sellel vist sekser. Ehk siis saaks kokku panna ühele vaagnale nii kuivad kui märjad ampsud, näiteks juustud, hapukurk jne

Pikalt mõtlesin, mis kujuga teha. Kodus isegi joonistasin erinevaid variante läbi. Ei tahtnud, et see sarnaneks nõukaajal levinud vaagnatega - ümmargune keskel ja neli sektorit. Otsustasin lehekujulise kasuks, leidsin inspiratsiooni internetist.

Vaagen, mille küljes on kausike kuhu panna eraldi dipikastet või miskit vedelamat. Neid tuli lausa kaks. Esimese kinkisin Merikesele.

Külalisteraamat

Minu armas sõbranna läheb suvel ametlikult mehele. Loodame, et siin uues elukulgemises see ikka toimub.

Ulatasin talle abikäe ja meisterdasin pidupäevaks külalisteraamatu. Peo teema on boho ja üritasin siis ka vastava kujunduse luua.

Käisime koos Zelluloosi paberipoes pabereid valimas juba veebruari kuus, aga mul kuidagi ei tulnud üldse inspiratsiooni peale ja lükkasin meisterdamist koguaeg edasi. Eks üks põhjus on kindlasti see, et tahtsin et raamat tuleks ideaalne ja seega ise tõstsin lati liiga kõrgele. Ükski idee ei tundunud piisavalt boho, piisavalt pidulik, igas mõttes piisav...

Aga nüüd lõpuks kui mul oli käes mitu vaba päeva ja pidin surema igavusse, siis võtsin ennast kokku: käisin uuesti paberipoes, kujundasin, trükkisin ja printisin vahelehed välja ja puurisin köitmise jaoks paberi pakile augud sisse.

Raamat on A4 mõõdus, landscape.

Kõige pealt lõikasin välja papist kaaned. Köitmise poolse otsa tegin siis liigendiga, et kaant oleks parem avada. Kleepisin papi paberi külge kinni ja lõkasin parajaks nii et ca 1,5 cm jääks ruumi tagasi keeramiseks.

Siis liimisin peale kanga, pitsi ja suled. Taha kaanele liimisin südamed.

Puurisin augud võrdsete vahedega täitepaberi serva ja köitsin tugeva niidiga ja nõelaga kokku. Ette ja taha köitsin juurde ja kaante sisemise paberi, sest ma ei tahtnud köitmist teha läbi kaante. 

Lõpuks liimisin paberi paki kaante keskele ja siis kaante sisemise lehe ja papi omavahel kokku.

Pidulikkuse andmiseks ostsin Zelluloosi poest ja spetsiaalsed raamatu nurgad.

Otsustasin siiski jääda lihtsa välimuse juurde... selles pidigi ju  võlu peituma :)

Kuklikud

Siin suure karantiini ajal on populaarsust kogunud ise leiva ja sai küpsetamine. Päris leiva jaoks on vaja juuretist ja tegelikult plaanisin ma märtsis minna leiva küpsetamise koolitusele, aga koroona tuli vahele. Tahaks ju ise ka osata teha sama head leiba kui Muhu pagarid :)

Aga siis ma avastasin enda riiulist ühe raamatu. Kinkisin selle kunagi oma vanaemale sünnipäevaks, aga pärast tema lahkumist jõudis see raamat ringiga minuni tagasi. Hakkasin seda siis lehitsema ja avastasin mitugi retsepti, mille puhul juuretist vaja ei ole.

Jõudsin nende kukliteni. Eriti mõnusad on need muidugi otse ajust, soojad, pehmed...määrid ainult võid peale ja muud vaja ei olegi!!!

Järgmisel päeval maitsevad need üsna chiabatta sarnaselt, aga ei ole küll nii õhulised....

Natuke muidugi modifitseerisin retsepti oma seemnetega.

Vaja läheb:

250g kvaliteetset nisujahu (E550)

250g speltajahu

1 pakk kuivpärmi (11g)

4 tl soola

1 tl suhkurt

375 dl käesooja vett

Lisaks: valikuline, kuid tungivalt soovitatav ;)

seemnesegu (päevalille+kõrvitsaseemneid)

peale puistamiseks linaseemneid, seesamineseemneid, mooniseemneid

Mina tegin nii:

Lahustasin pärmi suhkru ja vähese veega ning jätsin seisma 10 minutiks. Segasin kõik koostisained koos seemneseguga omavahel ning sõtkusin köögikombainiga ca 12 min. Käsitsi läheb ilmselt kauem aega. Veeretasin käte vahel peopesasuurused pallikesed, asetasin ahjuplaadile ja puistasin üle lina-, seesami- ja mooniseemnetega. Asetasin pannile peale rätiku ja jätsin seisma kaheks tunniks. Esimesel korral kui neid tegin, oli pann otse päikese käes ja kuklid paisusid eriti suureks ja tahtsin lausa panni pealt üle kerkida. Seega kõik oleneb kui soe koht on.

Eelkuumutasin ahju 230 kraadini ja panin ahju põhja kausiga vett (et tekiks niiskus). Küpsetasin kukleid ca 12 min (kuni on pealt kuldsed).

Hommikul on väga mõnus vahelduseks just selliseid kukleid erinevate täidistega süüa.