Lillehoidja

 Kunagi ammu tellisin Aliexpressist endale punutud korvikese, mida saab seinale riputada. Pikalt seisis ta mul tühjalt kapi otsas. Mingi hetk tuli mul mõte natuke korvile särtsu lisada. Nii ma siis punusin talle külge ühe kaunistuse ja mitte väga palju hiljem sain emalt taimekese, mida sinna istutada.

Kasutasin oma makrameenööri jääke ja väikest savist südamekest. Nüüd pean ainult palvetama, et tal seal seina peal liiga pime ei oleks.

Teretulemast

 Kunagi tellisin Aliexpressist (jah, ma olen veits sõltlane) puidust kirja "Hello" mille riputasin tervituseks esikusse.

Iga kord kui ma sellest mööda kõndisin, tundus see mulle kuidagi tühi seal seina peal. Kusjuures mitu korda võtsin selle kätte ja üritasin midagi sinna peale või ümber või juurde meisterdada. No ei meeldinud. Ei istunud. Harutasin lahti ja panin seinale tagasi.

Aga siis käis miski sähvatus.

Võtsin välja oma vanad käsitöömeisterduste jäägid: veidi makramenööri, kunstlilled, mingid suled ja puidust südamekesed. Ja nii ma ühel õhtul selle valmis tegingi. Ise jäin täitsa rahule. Loodan, et mitte liiga roosamanna, rohkem selline boho.... eks?

Vanaema puhvetkapp

Kevadel karantiini ajal oli mul suur projekt teha korda vanaema vana puhvetkapp. Olin sellele juba ammu silma peale pannud, aga ega ma ei tihanud seda endale küsida. Salamisi unistasin sellest, kuidas ma seda ühel päeval korda teen ja üle värvin. Nüüd siis jõudiski see saatuse tahtel minuni!

Mitte, et mul ruumi siin 42 ruutmeetri peal ülearu oleks, aga koha ma talle leidsin.

Kui nüüd keegi hinges pitsitust tunneb, et ma vana puhvetkapi lihtsalt julmalt üle värvisin, siis selleks pole põhjust. Kapp pole üldse nii glamuurne kui võiks arvata. Vineerist kärakas kokku klopsitud, hirmus palju igatepidi ära kraabitud ja lapitud suhteliselt prostalt.

Ahjaa, Hiinast tellisin ornamendid, mis liimisin uste külge PVA liimiga ja värvisin siis, kui kogu ukse värvimiseks läks. Samuti tellisin Alist pokaalide hoidmiseks metallist konstruktsiooni, kuna just minule vajalikes mõõdus ma seda Eestist kusagilt ei saanud.

Kasutasin Annie Sloani Duck egg blue ja Graphite(tumetumehall) kriidivärve. Peale panin Annie Sloani clear waxi.

Enne pahteldasin mõned täksud ära ja igaks juhuks võõpasin ka kruntvärviga üle, kuna originaalis suhteliselt tume värv ja ühtlasem tulemus jääk. Vahetasin välja kapi nupud ja pidasin ebavajalikuks seda klaasist vaheriiulit. 

Kolmejalgsed lillepotid

 Idee sain muidugi Pinterestist, mitte et kolme jalaga lillepotid mingi haruldus oleks... Üldiselt mulle meeldivad krutskiga asjad. Esimene valmis täpilisest savist (mu viimase aja lemmik) ja teine tuli kogemata, sassi läinud vaagnast.

Aga mu väikesed Hahnii Havisabad olid küll rõõmsad, kui said plekknõust savipotti ümber kolida 😊

Suvine kardigan/kimono

Nagu näha, siin on olnud pikk vaikus. Mitte et ma mitte midagi teinud ei oleks. Kuidagi kadus ära motivatsioon seda värki siin hallata. Aga viimasel ajal olen saanud mõningatelt toredatel tagasisidet, et siin ikka käiakse kaemas millega ma hakkama olen saanud. Nii armas 😊

Ja nüüd kuidagi tuli tunne peale, et hmmm....mis kõik vahele on jäänud....

Niisiis proovin uuesti edasi minna...

Nägin sotsiaalmeedias ühe tuttava tüdruku pildi peal, et tal oli  seljas valge pikk suvine kardigan. Tuli endal kohe heegeldamise isu peale ja nii ma selle lõnga Karnaluksist ostsingi ja praktiliselt ühe jutiga valmis heegeldasin.

Nalja koht on ka. Nagu teada, siis ma ei viitsi kunagi lõikeid jälgida ja enne töö tegemist tõsist plaani pidada, vaid hakkan kohe pihta, siis seekord tegin ka kõik valmis ja kui olin kardigani aurutajaga ära pressinud, siis ta vajus rohkem kui maani ning pidin osa üles harutama ja uuesti heegeldama.😀

Heegeldasin hästi lõdvalt ja vist tegin isegi kõik kahekordsetest sammastest.

snäkivaagnad

Tegin vaagnad eesmärgiga need kindlaks kuupäevaks valmis saada. Ootasime külalisi ja mis oleks uhkem kui omatehtud taldrikutelt juustu ja tapast serveerida. Mis sest, et need õigeks ajaks valmis ei saanud, kasutust leiavad sellegi poolest.

Vajasin sellist taldrikud kus oleks konkreetselt sektorid omavahel eraldatud. Koledam nimi oleks sellel vist sekser. Ehk siis saaks kokku panna ühele vaagnale nii kuivad kui märjad ampsud, näiteks juustud, hapukurk jne

Pikalt mõtlesin, mis kujuga teha. Kodus isegi joonistasin erinevaid variante läbi. Ei tahtnud, et see sarnaneks nõukaajal levinud vaagnatega - ümmargune keskel ja neli sektorit. Otsustasin lehekujulise kasuks, leidsin inspiratsiooni internetist.

Vaagen, mille küljes on kausike kuhu panna eraldi dipikastet või miskit vedelamat. Neid tuli lausa kaks. Esimese kinkisin Merikesele.

Külalisteraamat

Minu armas sõbranna läheb suvel ametlikult mehele. Loodame, et siin uues elukulgemises see ikka toimub.

Ulatasin talle abikäe ja meisterdasin pidupäevaks külalisteraamatu. Peo teema on boho ja üritasin siis ka vastava kujunduse luua.

Käisime koos Zelluloosi paberipoes pabereid valimas juba veebruari kuus, aga mul kuidagi ei tulnud üldse inspiratsiooni peale ja lükkasin meisterdamist koguaeg edasi. Eks üks põhjus on kindlasti see, et tahtsin et raamat tuleks ideaalne ja seega ise tõstsin lati liiga kõrgele. Ükski idee ei tundunud piisavalt boho, piisavalt pidulik, igas mõttes piisav...

Aga nüüd lõpuks kui mul oli käes mitu vaba päeva ja pidin surema igavusse, siis võtsin ennast kokku: käisin uuesti paberipoes, kujundasin, trükkisin ja printisin vahelehed välja ja puurisin köitmise jaoks paberi pakile augud sisse.

Raamat on A4 mõõdus, landscape.

Kõige pealt lõikasin välja papist kaaned. Köitmise poolse otsa tegin siis liigendiga, et kaant oleks parem avada. Kleepisin papi paberi külge kinni ja lõkasin parajaks nii et ca 1,5 cm jääks ruumi tagasi keeramiseks.

Siis liimisin peale kanga, pitsi ja suled. Taha kaanele liimisin südamed.

Puurisin augud võrdsete vahedega täitepaberi serva ja köitsin tugeva niidiga ja nõelaga kokku. Ette ja taha köitsin juurde ja kaante sisemise paberi, sest ma ei tahtnud köitmist teha läbi kaante. 

Lõpuks liimisin paberi paki kaante keskele ja siis kaante sisemise lehe ja papi omavahel kokku.

Pidulikkuse andmiseks ostsin Zelluloosi poest ja spetsiaalsed raamatu nurgad.

Otsustasin siiski jääda lihtsa välimuse juurde... selles pidigi ju  võlu peituma :)

Kuklikud

Siin suure karantiini ajal on populaarsust kogunud ise leiva ja sai küpsetamine. Päris leiva jaoks on vaja juuretist ja tegelikult plaanisin ma märtsis minna leiva küpsetamise koolitusele, aga koroona tuli vahele. Tahaks ju ise ka osata teha sama head leiba kui Muhu pagarid :)

Aga siis ma avastasin enda riiulist ühe raamatu. Kinkisin selle kunagi oma vanaemale sünnipäevaks, aga pärast tema lahkumist jõudis see raamat ringiga minuni tagasi. Hakkasin seda siis lehitsema ja avastasin mitugi retsepti, mille puhul juuretist vaja ei ole.

Jõudsin nende kukliteni. Eriti mõnusad on need muidugi otse ajust, soojad, pehmed...määrid ainult võid peale ja muud vaja ei olegi!!!

Järgmisel päeval maitsevad need üsna chiabatta sarnaselt, aga ei ole küll nii õhulised....

Natuke muidugi modifitseerisin retsepti oma seemnetega.

Vaja läheb:

250g kvaliteetset nisujahu (E550)

250g speltajahu

1 pakk kuivpärmi (11g)

4 tl soola

1 tl suhkurt

375 dl käesooja vett

Lisaks: valikuline, kuid tungivalt soovitatav ;)

seemnesegu (päevalille+kõrvitsaseemneid)

peale puistamiseks linaseemneid, seesamineseemneid, mooniseemneid

Mina tegin nii:

Lahustasin pärmi suhkru ja vähese veega ning jätsin seisma 10 minutiks. Segasin kõik koostisained koos seemneseguga omavahel ning sõtkusin köögikombainiga ca 12 min. Käsitsi läheb ilmselt kauem aega. Veeretasin käte vahel peopesasuurused pallikesed, asetasin ahjuplaadile ja puistasin üle lina-, seesami- ja mooniseemnetega. Asetasin pannile peale rätiku ja jätsin seisma kaheks tunniks. Esimesel korral kui neid tegin, oli pann otse päikese käes ja kuklid paisusid eriti suureks ja tahtsin lausa panni pealt üle kerkida. Seega kõik oleneb kui soe koht on.

Eelkuumutasin ahju 230 kraadini ja panin ahju põhja kausiga vett (et tekiks niiskus). Küpsetasin kukleid ca 12 min (kuni on pealt kuldsed).

Hommikul on väga mõnus vahelduseks just selliseid kukleid erinevate täidistega süüa.

Musta savi kausid

Nii tore on keraamikas katsetada erinevaid asju. Siin on näide mustast savist. Toorena näeb see savi välja nagu tumehall plastiliin. Ka konsistentsilt ja iseloomult on ta teistsugune kui tavaline savi. Võiks öelda, et veidi pirtsakam. Lõpp-põletusest saades on ta tegelikult rohkem tumepruun. Pealispind veidi karedam/teralisem. Aga tõepoolest väga huvitav. Kuna kausse ei ole kunagi liiga palju, siis tegingi kaks kaussi, ühe väikese ja teise suure, kipsvormi järgi.

VÄIKE KAUSS

SUUR KAUSS