Kaks aastat tagasi kutsuti meid pulma. Tegu oli stiilikaga ja nõue oli ajas tagasi rännata - retro...
Minul tekkis kohe visioon, milline minu peokleit välja peaks nägema. Ostsin musta valgete mummudega šifoonkanga ja musta alusriide. Lõike leidsin vanast "Siluett-i" ajakirjast, mida ma muidugi kohandasin oma soovi järgi. Näiteks varrukat tegin kolmveerand pikkusega ja lisasin valge krae.
Aga mis juhtus oli see, et otse loomulikult mu õmblusmasin hakkas "õigel" hetkel streikima. Õmblused jäid koledad, mingid pusad siginesid igale poole ja me läksime tõsiselt riidu. Minu meel oli mõru ja kleit ei saanudki õigeks ajaks valmis. Lahendus oli see, et viimane päev enne pulmi läksin linna poodi ja sain Les Petites-est uue retrokleidi. Lisasin sellele ise musta vöö ja musta lipsu kaela. ning Vello ja Milvi olid valmis pidutsema.
Paar kuud hiljem, kui õmblusmasin oli saanud puhastuskuuri, võtsin uuesti kleidi poolikute-projektide-kotist välja. Sügisel oli uude pulma minek ja mul oli tunne, et sinna see kleit passiks sama hästi. Andsin aga masinale kuuma ja valmis ta saigi.
Kuna kleit on suhteliselt lohvaka lõikega, siis ostsin kaltsukast musta värvi kummiga vöö juurde.
Mummulist šifooni jäi ülegi. Kahju oli kangast raisku lasta ning saingi endale ühe maxiseeliku ka juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar