südamete (murdja)kampsun

Eelmise aasta lõpus kui otsustasin, et tahan ette võtta ühe suurema kudumisprojekt, sattusin Pinterestis sellise kampsuni otsa.

Armusin sellesse hetkega. Ja isegi värv oli mulle nii meelt mööda. Mõeldud, tehtud. Kuna tegemist oli veebipoes müüdava kampsuniga, siis mustri leiutasin loomulikult ise. Ja no seda ma küll ei mäletanud enam kuidas nuppe kududa. Või kas ma üldse varem olen neid teinud.

Aga oo kõikvõimas internet tuli jälle appi. Leidsin lausa korraliku õppevideo youtubest ja veel eesti keelse! Õpetus siin - nupu kudumine

Leidsin imearmsa pehme ja väga sooja lõnga poest Liann Lõngad,  Gründl Shetland 05 helehall. Poleks arvanud, et nuppude kudumine nii kohutavalt palju aega võtab. Seepärast venis kampsuni valmimine kuude pikkuseks. Vahepeal tuli ju ikka harutada ka ja no isu kadus ka mõneks ajaks ära :)

Kokku kulus mul 6 tokki, ei oot...ühe toki pidin vist juurde ostma ikka.

Eest lahti käiv kampsun raglaan lõikega. Tegin ette mõlemale paanile ühe rea südameid. Varukatele keskele ka ühe rea südameid. Seljale tuli 4,5 rida südameid, 4 tükki reas + 3 tükki reas.

Ette õmblesin ikkagi trukid ka, siis on hea kinni panni, kokku 8 hõbedast trukki, 15 mm.

Kudusin südameid nii: nupud alati paremal pool, 1 rida nupp, 2 rida tagasi pahempidi, 3 rida lihtsalt parempidi, 4 rida tavaline pahempidi tagasi, 5 rida jälle nupurida jne...ehk siis iga nupu rea vahel nö 3 rida puhtalt. Ühe südame jaoks tuleb luua kokku 17 silmust ja kulub 25 rida.

Kahe südame otsmiste nuppude vahele jäi 5 silma, ülesse 6 rida edasi +tagasi/parem+pahempidi.

Uus hoog

Uh, küll on alles palju vett jõudnud merre voolata....

Pärast töökoha vahetust, mis toimus täpselt aasta tagasi, tabas mind loomekriis. Ja ajakriis. Ja motivatsioonikriis. Ja igasugused muud kriisid veel. Päevatööle minnes sain aru, kui palju vaba aega mul enne oli. Igatsen seda. Meenutasin hiljuti omakeskis kaks aastat tagasi olnud suve...tulin hommikul töölt, tegin mõnusa hommikusöögi, käisin koeraga õues, siis läksin randa pikutama. Tulin paari tunni pärast keraamikasse, pärast seda läksin turult läbi, ostsin värskeid kartuleid ja magusaid maasikaid ning kui abikaasa töölt tuli, auras soe toit laual. Nüüd ootan seda reedet nagu jumalaõnnistust ja need kaks vaba päeva mööduvad nagu sõrmenips....

Aga viimased kuud on inspiratsioon jälle peale tulnud ja toimetan vaikselt uute ideede ja projektide kallal.

Katsun tasapisi neid üles pildistada ja mõned mõtted kirja panna.

Alusatan kõige värskemalt valminud jänesest.

Mul on terve korvi täis erinevaid lõnga jääke. Ära visata ei ole raatasinud, kuigi need on üksikud ja poolikud tokid. Eve on heegeldanud nii palju erinevaid vahvaid loomakesi ja on sellega mulle ka isu peale ajanud. Just hea moodus ära kasutada neid jupikesi. 

Kuna 2018 on ilmselgelt beebiaasta, siis on isetehtud mänguloomad just tore kingitus värskele ilmakodanikule. 

Esimesena sai endale elu sisse Jänku Juss. Jussiga alustades oli mul tegelikult esimesena mõttes just kahe aastaseks saanud väike sugulane Mattias, aga ma ei saanud õigel hetkel valmis. See muidugi ei tähenda, et Jussike ja Mattias ei võiks ikkagi sõpradeks saada :)

Juss hakkas kasvama mu pea sees ja tuli sõrmedest välja, nagu enamus asjadega, seega ei ole mul mustrit, plaani ega mingeid muid juhiseid.

Siin ta on. Jänku Juss.

Näpud juba sügelevad, ei teagi kohe mida järgmiseks ette võtta sellest nimekirjast.

Oma postitust ootavad juba valmis saanud südametega kampsun ja nahatööd.