Uh, küll on alles palju vett jõudnud merre voolata....
Pärast töökoha vahetust, mis toimus täpselt aasta tagasi, tabas mind loomekriis. Ja ajakriis. Ja motivatsioonikriis. Ja igasugused muud kriisid veel. Päevatööle minnes sain aru, kui palju vaba aega mul enne oli. Igatsen seda. Meenutasin hiljuti omakeskis kaks aastat tagasi olnud suve...tulin hommikul töölt, tegin mõnusa hommikusöögi, käisin koeraga õues, siis läksin randa pikutama. Tulin paari tunni pärast keraamikasse, pärast seda läksin turult läbi, ostsin värskeid kartuleid ja magusaid maasikaid ning kui abikaasa töölt tuli, auras soe toit laual. Nüüd ootan seda reedet nagu jumalaõnnistust ja need kaks vaba päeva mööduvad nagu sõrmenips....
Aga viimased kuud on inspiratsioon jälle peale tulnud ja toimetan vaikselt uute ideede ja projektide kallal.
Katsun tasapisi neid üles pildistada ja mõned mõtted kirja panna.
Alusatan kõige värskemalt valminud jänesest.
Mul on terve korvi täis erinevaid lõnga jääke. Ära visata ei ole raatasinud, kuigi need on üksikud ja poolikud tokid. Eve on heegeldanud nii palju erinevaid vahvaid loomakesi ja on sellega mulle ka isu peale ajanud. Just hea moodus ära kasutada neid jupikesi.
Kuna 2018 on ilmselgelt beebiaasta, siis on isetehtud mänguloomad just tore kingitus värskele ilmakodanikule.
Esimesena sai endale elu sisse Jänku Juss. Jussiga alustades oli mul tegelikult esimesena mõttes just kahe aastaseks saanud väike sugulane Mattias, aga ma ei saanud õigel hetkel valmis. See muidugi ei tähenda, et Jussike ja Mattias ei võiks ikkagi sõpradeks saada :)
Juss hakkas kasvama mu pea sees ja tuli sõrmedest välja, nagu enamus asjadega, seega ei ole mul mustrit, plaani ega mingeid muid juhiseid.
Siin ta on. Jänku Juss.
Näpud juba sügelevad, ei teagi kohe mida järgmiseks ette võtta sellest nimekirjast.
Oma postitust ootavad juba valmis saanud südametega kampsun ja nahatööd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar