Teekann

Mida rohkem ma teen, seda kriitilisem ma enda suhtes olen ja seda vähem ma tunnen, et mul midagi välja tuleb. AGA... siin pildid teekannust, millega ma ise päriselt rahul olen!

Meisterdasin selle kahest kokku liimitud poolkerast ja siis patsutasin puulabidaga ühtlasemaks. Mis veel teistmood, on see et kannu tegemisel kasutasin täpilist savi. Mu arust on see, kuidagi nunnu.

Lisaks tellisin spetsiaalselt kannu jaoks Hiinast kahe euro eest sõela, suurus ca 6 x 6 cm. Siis ei ole kann lehepudi täis.

Kann mahutab ca 1,3 L teed, niiet harjutan veel makroonide tegemist ja varsti saab ühe korraliku teepeo küpsistega maha pidada.

Kõrvarõngad

Korraga valmis kolm paari kõrvarõngaid. Ei mingit suurt meisterdamist, vaja läks ainult head liimi. Kõrvarõngastearmastus on kestnud mul juba aastaid, kui mitte kümneid 😁 Viimasel ajal ei istu mulle üldse rippuvad, vaid just poltkõrvarõngad. Loomulikult tellisin Hiinast olematu raha eest portsu polte ja taguseid. Tahtsin, et oleksid võimalikult lühikesed ja väikesed.

Liim on supertugev, isegi sõrmi ei saa pärast üksteise küljest lahti. Ostsin selle vist kusagilt käsitööpoest, arvan et Karnaluksist.

1. Need kõrvarõngad on tehtud maha voolanud keraamika glasuurist. 

2. Vanakooli klõpsukad. Need andis mulle kunagi mu vanaema, kusjuures ma ei mäleta eriti, et ta üldse oleks peale abielusõrmuse mingeid ehteid kandnud. Aga toona sain temalt need ja merevaigust prossi. Klõpsukad püsivad kehvasti kõrvas ja võivad väga kergelt kuhugi taha kinni jääda ja siis ära kaduda. Otsustasingi tagused ära vahetada, et saaksingi neid lõpuks kanda.

3. Ja siis on ammusest ajast mul alles merekarpe ning mõtlesin, et teeks ühed suvised kõrvarõngad siis ka.