neljapäev, 27. juuni 2019

Monstera leht ( ja tema saaga)




Minu visioon oli teha savist Monstera palmi lehekujuine vaagen. 





Esimene katsetus toimus tegelikult juba aastaid tagasi, aga eelpõletuses murdus ahjus üks lehe serv katki (ilmselt oli savi liiga õhukeseks rullitud) ja sinna paika see jäigi.
Nüüd siis mõtlesin uuesti proovida. Alguses murdsin oma pead kust Monstera lehte saada ( Eelmisel korral näppasin töö juurest palmilt ühe alumise lehe, aga nüüd ma enam ei tööta selles kohas). Lõpuks avastasin, et võin ju ise paberile šablooni joonistada ja nii saingi ajalehest palmioksa. 
Kõik läks kenasti....kuniks.... vaagen oli glasuuritud ja tuli ahjust välja. Esimest korda elus sain teada, et sellist asja võib ka juhtuda. Mu kausike oli täiesti lapik!















Või õigemini valetpidi kumer. Leht oli täiesti laiali vajunud, servad lausa tagurpidi suunas. Sellel võis olla kaks põhjust. Esiteks- savi muutub kuumusega plastiliseks ja ettepõletuses oli ta olnud ahjus kõige kõrgema riiuli peal, ta on päris päris suur ja võib-olla sai liiga palju kuumust ning servad  hakkasidki kuumusega venima ja alla vajuma. Teiseks - lehe harud omavahel ei olnud kokku liimitud. Kuivades kogu asi kahaneb, pluss pärast glasuurimist kahaneb veelgi, seega ta ei hoidnud enam oma kausi kuju.
Kuna sain ta ikkagi kätte täiesti ühes tükis, nägi ta oma apsaka tõttu ikkagi lahe välja. Mõtlesin talle uue otstarbe. Sain soovituse see seina peale riputada nagu muidu ilutaldrikuid pannakse, aga mina lisasin sellele veel vunki juurde. Meisterdasin, või õigemini meisterdasime väikese abiga sellest hoopsi seinalambi. 
Hiinast tellisin olematu raha eest spetsiaalse konstruktsiooni, mis ongi mõeldud ilutaldrikute seinale riputamiseks. Koosneb see konksudest ja vedrudest. Ka Eestist on seda täitsa võimalik soetada, näiteks SIIT.





Ehituspoest sain peenikese ledpirni ja vahejubina juhtmetele, mis täpselt sinna nõgususe taha passivad. Tahtsin väga läbipaistvat juhet ja selle sain inernetipoest valgusmaailm.ee (ehituspoes oli ainult valget või musta juhet saadaval, mis näevad üsna prostad välja).
















Lambi ehitamisega kaasnes ka muidugi korkide välja löömine ja kärsahais. Aga pikemalt ma sellel ei peatu 😂.... tegijatel ikka juhtub ja halb on juba unustatud. Lamp korvab kõik kaasnevad sekeldused.
Palju valgust see küll ei anna, aga selle eest on väga efektne!

















Teine katse
Seekord olin hästi hästi hoolikas - silusin ja lakkusin seda savi nii mis kole, ühelt ja teiselt poolt, alt ja pealt, servadest ja vahedest... nüüd jätsin harud omavahel otstest kokku, et oleks vähem võimalust paindumiseks. Tulemus aga sai hoopis kehvem. Kohe ettepõletuses millegi pärast läks mu leht mitmeks killuks ja päästa ei olnud mitte midagi. 








Kolmas katse
Oma peas olin otsustanud, et viimast korda! Oli veel üks võimalus mida teistmoodi teha. Nimelt proovisin teist sorti saviga. See savi oli kõrgema samotilisusega ehk teralisem ja seega jäigem ning ei paindu põletuses niivõid. Lisaks asetas juhendaja selle põletusahjus kõige madalama riiuli peale, et saaks veidi vähem kuumust. Lõpuks siis mu vaagen õnnestuski!



















teisipäev, 11. juuni 2019

Roosiline lillevaas










Tundsin puudust kõrgest lillevaasist. Sellisest, kuhu saaks panna korraliku sülemi. See seisis mu saviprojektide nimekirjas juba mõnda aega. Kuna ma seda vaasi kedra peal ei treinud, siis vastav kuju tuli saavutada pilutamise ehk lõikamise ja kleepimise teel ja see oli mul koos rooside meisterdamisega üsna pikk ette võtmine. Hiinast (aliexpresstellisin roosidega silikoonvormid (mis tegelikult on mõeldud vist kokakunsti tarbeks), niiet kahjuks ma nii osav ei ole, et oma väikeste sõrmekestega oskaks nii kaunilt voolida. 

Sain palju kiita selle vaasi eest enne glasuurimist. Ise olin ka rahul.  Kõik juba ootasid ja küsisid, et kas juba on valmis. Hiljem juhendaja naljatles ja ütles,  hea et ma seda maha ei müünud.





Glasuurimine mulle üldse ei meeldi, nagu olen seda ilmselt varemgi mõista andnud. Just selle pärast, et mul on nii selge visioon alati, milline peaks tulemus olema. Seega pelgan ära rikkuda seda, millega juba rahul olen.
Alguses mõtlesin kogu vaasi üleni roosidega katta, kuid lõpuks leidsin, et võib-olla läheb see liiga ühesuguseks mustriks ja see vormimine võttis ikka hullult kaua aega ka. Siis mõtlesin vaasi kõik ühe glasuuriga katta, valge kristall või Orion. Siis jällegi oleks ilmselt efekti kaotanud. Lõpuks....valisin ikkagi roosad roosid. Näidise peal oli glasuur hästi õrn träpsuline roosa, aga siis segas juhendaja glasuuri juurde ja nägin, kuidas see tegelikult teiste tehtud asjade peal välja kukkus ja ma pettusin. tegin jälle oma plaane ringi.

Kui toorikut vaadata, siis ikka veel fantaasia hakkab tööle ja mõtlen, mis värve kõike oleks võinud proovida...aga valisin siiski turvalisema tee, sest pidin ikkagi arvestama oma koduse interjööriga...
Lillevaasi kõrgus 30 cm, ümbermõõt 32 cm.











ja et saaks ikka vaasi koos lilledega üles pildistada, korjasin tee äärest kauneid lillasid kellukaid.















teisipäev, 4. juuni 2019

Tee kausikesed










Järgmisena esitlen oma nelja kausikest. Algne idee oli, et tahan selliseid nunnusid kausikesi tee joomiseks, noh nagu Hiinas või üldse Aasias...Aga need kausid tulid mõnusa suurusega, et sobivad ka niisama mille iganes serveerimiseks (selle peale ilmselt teegurmaanid hoiavad kahe käega peast kinni 😝).

Nende tegemiseks kasutasin kipsvormi, mahutavad ca 200 ml vedelikku.