Ikka ja jälle savi...

VAAGEN

PIIMAKANN

KAUSS

Kulunud papude värkenduskuur

Kunagi sai HjaMist ostetud valged papud. Suvedega on aga värvus muutunud üsna halliks ja pesus enam valgemaks tagasi ei saa. Et saaksin ühe suve veel nendega läbi ajada, otsustasin neid veidi tuunida. Kohalikust poest leidsin kuldset puru ( ilmselt mingi kaunistamise tarbekes) segasin selle liimlakiga. Purgi peal on kirjas dekupaaži lakk ja liim, otsin selle vist kuskilt hobipoest. Tegemist on igaljuhul väga hea asjaga, sest algul ma kartsin, et pärast kuivamist hakkab kullapuru pudenema, aga ei ühtki tera. Minu oma näeb välja just selline. Kandsin segu papudele ja lasin kuivada. 

Isetehtud vannitoamööbel

Tahtsin vannituba teha avaramaks ja samas valgest IKEA mööblist lahti saada. Maal kuuri all vedeleb igasuguseid puidujuppe küll ja küll. Nii sundisingi oma abikaasat akudrelli kätte võtma ja sinikraed mängima. Saab hakkama küll kui tahab.

Poest oli vaja veidi köit, lakke konkse ja sinist peitsi... ja ühepäevaprojekt valmis saigi.

Tugitooli uus elu

 Koolis harjutamiseks anti meile mingi onu Heino tugitool, mida me suure hoole ja armastusega restaureerisime. Lõpuks oli seda kahju ära anda. Et uue tööga samamoodi ei läheks ja motivatsiooni rohkem oleks otsisin ma päris oma tugitooli. Käisin kaltsukas ja vedasingi sealt ühe rääbaka koju.

Tooli lahti võttes tuli välja vahetada pooled vedrud. Pehme osa on tehtud vana tooli laastvillast uuesti. Puitosalt kaapisin maha vana laki, lihvisin ja viimistlesin õlivahaga. Kangas on pärit veebipoest www.kangarull.ee. Hästi tore teenindus, aega läks ca 2 nädalat. Mööblikangas nagu ikka on suhteliselt kallis, aga see-eest korralik ja just selline nagu ma päriselt ette kujutasin.

Toolide uus elu

Mäletan lapsepõlvest kahte madalat pehme polstriga tooli. Need seisid vanaema juures maal. Nüüdseks olid nad juba väga väsinud ja vaevatud. Pehme mööbli restaureerimist õppides tundsin tungi nende elud päästa. Kuna vanaemal oli nendest toolidest suhteliselt ükskõik, siis ühel päeval võtsingi need endaga ühes. Hiljem selgus, et need olid hoopis minu ema omad.

Ka puidust jalad võtsin juppideks lahti ja lihivsin vana valge värvi maha. Alt tuli välja mingi kahtlase punakaspruuniga töödeldud toon. See hakkas väga jõuliselt uue värvi alt välja kumama kuigi panin  uut värvi mitu kihti. Värvina kasutasin esimest korda praeguseks väga populaarseks saanud Annie Sloani chalk painti - old white. 

Pehme osa oli porolon. Porolon muutub ajaga väga jubedaks - nätskeks ja kleepuvaks. Pehme osa otustasin õppimiseks katsetusena teha heftimise tehnikas. Heftimise kohta on hea eestikeelne õpetus raamatus "Traditsioonitruu polsterdamine" 2003. Seal õpetab küll seda tegema meriheina matile, aga üldpildi saab kätte. Pinterestis või Googles kasutada sõna "tufted" või "tufting" leiab heftimise õpetusi moodsama mööbli jaoks.

Ja nööbid sain teha praktikal olles spetsiaalse nööbimasinaga.

Kaelaehe

Tahtsin mina hirmsasti narmastega kaelakeed, aga just sellist muidugi kuskilt ei leidnud. No eks pidigi siis ju ise tegema. Seemnehelmeid oli, tamiili oli, kunstnaha tükike ka oli, ostsin juurde veel ühe kaelakee tooriku.

Suurt selgitustööd polegi teha. Lihtne kohe pealevaadates.

Tapeet

Tegelikult tapeedipanek toimus juba mitu aastat tagasi.
Hetkest mil astusin ehituspoodi sisse, ei saanud ma oma peast seda tapeeti.

Ma armastan tapeete ja eriti just neid rootsi omi, borastapeteri omi. Iga üks neist on nii eriline ja vahva. Ja no nagu ikka on mul kallis maitse. Täiesti kogemata.

Tapeeditud sai ainult üks väike nurgake, aga kodu muutus pärast seda kohe palju hubasemaks.