Kevadel karantiini ajal oli mul suur projekt teha korda vanaema vana puhvetkapp. Olin sellele juba ammu silma peale pannud, aga ega ma ei tihanud seda endale küsida. Salamisi unistasin sellest, kuidas ma seda ühel päeval korda teen ja üle värvin. Nüüd siis jõudiski see saatuse tahtel minuni!
Kui nüüd keegi hinges pitsitust tunneb, et ma vana puhvetkapi lihtsalt julmalt üle värvisin, siis selleks pole põhjust. Kapp pole üldse nii glamuurne kui võiks arvata. Vineerist kärakas kokku klopsitud, hirmus palju igatepidi ära kraabitud ja lapitud suhteliselt prostalt.